Roheline annab iseloomu

KORD MOES, KORD MITTE

Juba 19. sajandil jõudsid lilled inimese koju ja 20. sajandil muutusid toataimed populaarseks. Tinglikult võime seda pidada taimemoe algusajaks. Selleks, et trendimaailma mõista, peame meeles pidama, et trendid ja mood ammutab ideid ajaloost ja püüab eelmisele suunale vastanduda. Nii on ka arhitektuuris ja sisekujunduses: kord projekteeritakse kaunistuste alla peitunud paraadhooneid, teinekord jällegi puhast minimalistlikku hoonekehandit.

Kõik moekeeled püüavad tuua värskust ja eristuda eelmisest, et pakkuda uut hingamist, sest „vana on end ammendanud“. Seetõttu on taimed ja taimemotiivid leidnud taas tee meie kodudesse, et pakkuda värskust ja uut hingamist. 

MIS TOIMUB TAIMEMOES TÄNA?

Tänapäeval tunneme erinevaid trende ja stiilikeeli, ent tänast olukorda ühe konkreetse nimetusega kirjeldada on üpriski keeruline. Ehitatakse ju erinevaid hooneid, lahendatakse omanäoliseid ruume ja seda kõike väga mitmesse maailma paika, kus kultuuridki on erinevad. Oluline on teada, et kultuuril ja ühiskonnas levinud arusaamadel on trendi ja stiili kujundamisel kaalukas sõna. See, kas vaip ja taimed paigutatakse seinapinnale või hoopis lauale ja põrandale, sõltub sellest, millises maailma paigas vaipa ja taimi kasutada soovitakse. Põhjamaades ei ole levinud vaipade seintele asetamine, küll aga leiame maailmakaardilt neid piirkondi, kus see on igapäevane ja tavaline.

Loodan, et nõustute, kui kirjutan, et moes on kõik stiilid – „moes“ ei pruugi olla ainult see, mida sisustusajakirjades ja blogides näeme, vaid ka see, mis konkreetsesse kohta sobib. Kõik siselahendused ei sobi igale poole ja tihti peame „seda õiget“ kaua otsima. Nii on olukord ka taimedega: taim kui selline ei ole moes või moest väljas.

Selleks, et saaksime taimi interjööris kasutada, peame mõistma taimede omadusi ja vajadusi. Mõni taim armastab hämarat, mõni niiskust, mõni kuivust, mõnel on õied, mõnel on ainult varred ja kõrred, mõni on okkaline. Kõiki neid erinevaid omadusi ja teadmist saame kasutada selleks, et leida igale taimele talle meelepärane paik.

Täna näeme, et kasutusele on võetud ka erinevad taimemotiivid tapeetidel, vaipadel, aga ka muudes dekoratsioonides nagu seinapildid ja maalid. Tegelikult on niisuguste dekoratiivsete taimepiltide isetegemine imelihtne – meenutame bioloogia tunnis koostatud herbaariumit. Selleks tuleb korjata meeldivaid lilleõisi või taimi ning need kahe paberilehe vahele raskuse alla kuivama jätta. Sellisel juhul saab kasutada pabereid, mille vahel taim kuivatati, aga ka taime ennast, mis hiljem raamitud klaasi taha asetada ja seinale riputada.

KUIDAS VALIDA ÕIGE TAIM?

Tõenäoliselt on igaüks meist proovinud lille kasvatada. Suuremal hulgal meist see välja ei tule, sest lillede kastmine on müsteerium omaette, mistõttu kõnnime lillede kasvatamisest suure kaarega mööda. Aga... Isegi kiire elutempoga inimene saab tegelikult kerge vaevaga rohelist kasvatada. Lill, nimetagem seda taimeks, võib olla ju ka maitseroheline, mis annab head lõhna ja võibolla teeb ka toidu maitsvamaks. Maitsetaimede kasvatamiseks ei pea tegelikult väga palju vaeva nägema, sest tehnoloogia on võimaldanud toota niisuguseid seadmeid, mis keerulise töö meie eest ära teen, olgu selleks kasvõi Click & Grow lillepotid. 

Õige taime leidmisel on oluline kodu kliima ja valgustingimused. Kodustes tingimustes on kõige raskem tagada õige valgus. Mõni kodu on hämar, mõni valgusküllane. 

Need on taimed, mida kohtame tihti siseruumides:

• Tups-rohtliilia ehk pruudislepp, mis armastab nii soojemat kui jahedamat keskkonda ja mõõdukalt õhuniiskust
• Kummi-viigipuu ehk kummipuu, mis armastab pigem sooja temperatuuri ja mitte vähem kui 16 kraadi
• Aaloe, mis on tuntud oma ravivate omaduste poolest. Näiteks leevendab aaloe põletikke, külmetusi ja putukahammustusi
• Aglaoneema, mis on haiguskindel ja valguse suhtes vähenõudlik, samuti sobib see hästi vannituppa
• Portulak-turdleht ehk ahvileivapuu, mis armastab mõõdukalt sooja temperatuuri, sest liiga soojas ruumis hakkab ta lehti langetama