Kurna- ja Saku-Luige, Põrguvälja ning Lagedi liiklussõlm – kõige suurem panus Tallinna ringteesse

YIT Eesti alustas Tallinna ringtee rekonstrueerimist 2013. aastal, mil algasid Kurna-Luige teelõigu ehitustööd. Kahe aasta jooksul sul kujundasime kaherealise maantee neljarealiseks, rajasime erinevaid sadeveesüsteeme ning muutsime maanteelõigu taas sõitjate jaoks ohutumaks.

Kurna-Luigele järnesid Põrguvälja ja Lagedi liiklussõlmede ehitused ning viimase projektina panime punkti Saku-Luige teelõigule. Küll aga nagu iga ehitusega, tõid ka Tallinna ringtee projektid YIT Eesti ehitajatele ja inseneridele parajalt proovikivisid ja hetki, mis alguses stressi tekitasid, kuid mida hiljem naeruga meenutada sai.

Looduse vastu ei saa

YIT taristuprojektide valdkonna juht Priit Kuldsaar oli Tallinna ringtee neljast projektist esimese kolme juures. Tema sõnul oli nendest kõige meeldejäävam kindlasti Põrguvälja liiklussõlme ehitus. “Mäletan, et Põrguvälja liiklussõlme ehitamiseks pidime kõigepealt vana tee lahti kaevama, endised mulded hävitama ning nende asemel uued mulded rajama. Enne kui jõudsime aga vanade mullete hävitamiseni, jõudsid end sinna ootamatult sisse seada pääsukesed, kellele olime paratamatult head tingimused loonud,” rääkis Kuldsaar. Nii oli lisaks igapäevastele ehitustöödele vaja ka välja mõelda, mida lindudega peale hakata. Lõpuks lahenes juhtum aga omasoodu. “Lasime paar nädalat lindudel olla ja töötasime nendest kaugemal. Ühel hetkel lendasid nad lihtsalt ära,” meenutas ta.

Põrguvälja liiklussõlme ehitusel tuli peale lindude ette muudki huvitavat – nii tuli tõsta keset liiklust jääv oluline muinas asulakoht teisele poole teed, aga tegema pidi seda nii, et kõik jääks pealtnäha samaks. “Tegemist oli täiesti uudse kogemusega! Sisuliselt võtsime geodeetiliselt üles vana vundamendi, panime paberile joonisesse tema kuju ja paiknemise ilmakaarte suhtes, markeerisime kivid ehk kus-mis asub ja seejärel tõstsime kivi-kivi haaval samas järjekorras uude kohta. Sellist teisaldamist tuleb tee-ehituses tegelikult sageli ette,” rääkis Kuldsaar. Priit Kuldsaare arvates oli Põrguvälja sild üks ilusamaid, mida tema käe all kunagi ehitatud.

Järgmisena ette võetud Lagedi liiklussõlm oli aga teistmoodi kõige-kõigem projekt. “Lagedil rajasime tunneli Lagedilt tulevale kergliiklustranspordile, muutsime kaherealise tee neljarealiseks ning ehitasime 113 meetri pikkuse silla üle Tallinn-Narva raudteeliini. Eestis naljalt 113-meetri pikkust silda ei näe ja ka minu jaoks oli taaskord täiesti uudse kogemusega,” rääkis ta.

Uhke algus Rail Balticule

Viimase Tallinna ringtee projektina ehitas YIT Eesti Saku-Luige teelõigu, mille ehitustöödega alustati 2019. aastal ning projektile pandi punkt 2021. aasta alguses. Kahe aasta jooksul muudeti kaherealine tee neljarealiseks ning rajati kolm viadukti, milles üks oli ka  Rail Baltica esimene objekt ehk Saustinõmme viadukt, kus tulevikus hakkab läbi sõitma just Tallinnast Lätti ja Leetu suunduv rong.

Kuldsaare sõnul oli aga kõikide Tallinna ringtee projektide kõige raskemaks katsumuseks liikluse korraldamine. “Tallinna ringtee on paratamatult väga suure liikluskoormusega tee, kus ei saa ehituse ajal liiklust seisma panna. Inimestega arvestamine oligi kõigi kolme projekti keerulisem osa, pidi pidevalt mõtlema, kuidas ehitada nii et ummikuid ei oleks, töö saaks tehtud ning inimeste sõiduaeg ei muutuks liialt pikaks,” rääkis Kuldsaar.

Igatahes said YIT ehitajad neljast Tallinna ringtee projektist edasisse tööellu kaasa võtta hulganisti kogemusi ja teadmisi. Ning mis kõige tähtsam – liiklus muutus juhtide jaoks kiiremaks ja ohutumaks.