Mündriku residents – kõige rikkalikuma ajaloolise leiuga projekt

Kui YIT Eesti 2018. aastal Kalamajas kopa maasse lõi ning Mündriku residentsi ehitamisega alustas, ei osanud keegi arvata, et üks kinnistu võib osutuda arheoloogiliselt nii väärtuslikuks.

YIT projekteerimise projektijuht Sirle Matteuse sõnul tehti enne ehitustöid ka arheoloogiline eeluuring, kuid seegi ei näidanud midagi eripärast. “Eeluuringu tulemusena öeldi, et tõenäoliselt kinnistu väärtuslikke arheoloogilisi leide ei paljasta. Nii meie kui arheoloogide jaoks oli leid väga suureks üllatuseks,” rääkis Matteus. Varem Tallinna linna vanaks prügimäeks olnud kinnistu muutus sõna otseses mõttes üleöö kullaauguks.

Nii pandi ehitustööd pausile ning koha võtsid sisse arheoloogid, kes hommikust õhtuni kaevasid ja üha rohkem esemeid maapõuest välja tõid. Kokku leiti ligi 15 000 eset, mille hulgas oli sandaale, tünne, aknaklaase, münte, kaubaplomme, relvaosi, kääre, nõusid, luid ja seemneid. Lisaks leiti arvukalt keraamikat, religioosse taustaga materjali ning nahk- , puit- ja tekstiilesemeid. 

Väljakaevamisi juhtinud arheoloog tunnistas ajakirjanikele, et Mündriku kinnistul on olemas kõik, mida justkui peaks vanalinnast leidma, aga mida seni leitud ei oldud. Lisaks olid leitud esemed hästi säilinud, sest kinnistu pinnas oli niiske ja hapnikuvaene.

Hoov täis taimi

Kui arheoloogilised leiud olid kokku kogutud, said ehitajad oma tööga jätkata. Mündriku residentsi rajati seitse privaatset maja, milles ühtekokku 94 korterit. Sirle Matteuse sõnul lähtuti kortermajade loomisel eelkõige sellest, et uued majad sobituksid miljööväärtusliku Kalamaja ilmega.

“Välisfassaadide viimistlusmaterjalina sai seekord  kasutatud vertikaalselt paigaldatud puitlaudist, põhitoonidena leidsid kasutust nn rootsi punane ja tumedam hall  Puitlaudis värviti enne paigaldust tehases ning immutati tuletõkke puidukaitsevahendiga” rääkis ta.

Kuigi korterid asuvad melule ja linnale väga lähedal, sooviti majade ümbrus teha võimalikult roheliseks ning peresõbralikuks. Nii istutati sisehoovi hulgaliselt taimi – põõsaid, ilutaimi ning viljapuid. Ja mitte lihtsalt traditsioonilisi lehe- ja okaspuid! Mündriku aiast leiab jalutaja lopsaka värvide ja lõhnade kombinatsiooni, mis pakub mitmekesisust terve suvehooaja ning loob oma dekoratiivsete kõrreliste õisikutega meeleolu ka talvel.

Aias ilutsevad täna ploomipuud, õunapuud, eri värvi sirelid, pargiroosid, pojengid, siilikübarad, päevakübarad, stepirohi, kurereha ja see loetelu võiks jätkuda veel ja veel – Mündriku residentsi hoovi istutatud taimede ja puude hulk küündib mitte sadadesse vaid lausa tuhandetesse!

Õigeks ajaks valmis

Vaatamata tuhandetele arheoloogilistele leidudele ning meediatähelepanule jõudsid YIT ehitajad projektiga õigeks ajaks valmis ning väljakaevamised tekitasid koduomanikes elevust “Võib öelda, et Mündriku residentsist sai alguse selle kvartali taassünd. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndi miljöösse mittesobilikud nõukogude perioodi ehituslikult mitteväärtuslikud ehitised said kinnistult lammutatud, asemele sai rajatud uus kvaliteetne linnaruum,” rääkis Matteus.

YIT jaoks oli tegemist eduka projektiga ning rohkete leidude tõttu oleme selle pärjanud YIT 30. juubeliaasta puhul kõige rikkalikuma ajaloolise leiuga projekti tiitliga.