• YIT 30
  • 04.05.2021
  • AS YIT Eesti

Tallinna Teletorn – kõige kõrgemal toimunud ehitustööd

On maikuu aastal 2010. 1980. aasta Moskva olümpia purjeregatiks valminud uhkes 314-meetri kõrguses teletornis algavad taaskord ettevalmistused ehitustöödeks, eesmärgiga kujundada tornist mitmekülgsete võimalustega futuristlik elamuskeskus, kust ei puudu ei restoran ega efektsed põrandaaknad. Nagu ikka, siis on asjal oma konks juures: kõik see tuleb valmis ehitada 170 meetri kõrgusel.

“Kraanat, millega asju nii kõrgele tõsta saaks – sellist olemas pole,” meenutab kümne aasta taguseid sündmuseid meie projektijuht Rigo Rebane. “Selle projekti puhul toimus kõik käsitööna – ehitusmaterjale veeti vanade liftidega, erinevate trossidega, väga suur osa materjalidest tõsteti väljast vintsiga,” mäletab ta rääkida. Kuna üheaegselt kestvad ehitus- ja lammutustööd eeldasid ebamaiseid oskuseid maa ja taeva vahel hõljuda, olid lisaks ehitajatele kaasatud tiimi alpinistid. “Alpinistide abil saime päris paljud tööd tehtud. Nii kui õues oli ilus ilm, võisid kindel olla, et nemad on kohal – ekstreemsed hobid eeldavad ka ekstreemseid ilmastikuolusid, nii et kui muidu tahetakse ilusatel suveilmadel ikka puhata, siis nende puhul oli vastupidi,” tõdeb Rebane.

“Ilus ilm” ja “ilmateade” said läbivateks märksõnadeks kogu projekti vältel – projektijuhi meenutuste järgi kogunes tuuliste ilmade tõttu poolikuid tööpäevi kokku lausa kuude kaupa. See tähendas, et lisaks projektijuhtimise oskustele sai kiirelt selgeks ka sünoptikuamet. “Iga hommik algas kõikide kättesaadavate ilmateadete uurimisega, mille keskmiseid analüüsides sai lõpliku otsuse teha, mis töödega täna tegeleda saab. Üleval ei kehtinud enam ükski reegel: vihm sadas hoopis alt üles ning tuul tekkis ei-tea-kust. Võiski olla nii, et all tundus ilm täiesti okei, aga kui suur betooni täis kast poolde kõrgusesse tõstes vintsi otsas tantsima hakkas – siis pole ikka midagi teha. Tuleb see alla tagasi lasta ning mehed koju saata,” meenutab Rebane.

TLNHBuildings.png

René Kedus, CC BY-SA 3.0, via Wikimedia Commons

Tipphetkedel oli Rebase sõnul objektil korraga 100-120 nägu, koguprojektiga seotud inimesi oli tõenäoliselt tuhandeid. Sealhulgas tellijad, projekteerijad ning kõik teised seotud osapooled. Kui tulemuseks on midagi nii ambitsioonikat, on Rebase sõnul olulisim hästitoimiv tiim, keda saab kõiges usaldada: kogemus näitab, et nii saab tulemus suurepärane isegi siis, kui mõni võtmeisikutest kõrgust kardab ning ise kordagi liftist kaugemale ei tulegi! “Rigo, mine tee palun pilt ja näita mulle,” meenutab ta veel tänagi koostööpartnerit, kellega olulised otsused kooskõlastada tuli.

 Peale põhjalikku renoveerimist avati legendaarne Tallinna Teletorn 5. aprillil 2012 taas külastajatele. Lisaks kaasaegsele pääslale said uue ilme saanud kõik külastajatele avatud ruumid: pärast karmi ehituskoormust said välja vahetatud kõik liftid, 21. korrusel avab uksed kaasaegne vaateplatvorm ning 22. korrusel Põhja-Euroopa kõrgeima vaatega restoran. Tuleohutusnõuetele mittevastavuse tõttu suletud külastusala on nüüd kõigile uudistajatele turvaline, kasutades uudset udusprinklerite süsteemi. “Tagasi mõeldes – pärast sellist kogemust on ikka raske millegagi üllatada. Tõeliselt unikaalne projekt,” sõnab Rebane kokkuvõtteks.