• YIT 30
  • 02.09.2021
  • AS YIT Eesti

Kaitseväe spordirajatised – kõige intensiivsem projekt

Intensiivsus, ajapuudus, taustakontroll, neli kuud ehitamiseks, seitse erinevat objekti ja paika, sipelgad, koprad, pommid, tundmatud augud ja lõppematu vesi. Kuigi tõenäoliselt kõlavad need märksõnad justkui ühe märuliromaani süžee, siis on tegelikult tegu meenutusega aastasse 2021, mil seitsmes eri paigus valmisid uhked Kaitseväe spordirajatised.

Kaitseväe spordirajatiste “romaani” esimene leht keerati 2020. aasta augustis, mil alustati detailide ja strateegia loomisega ning lugu sai ilusa lõpu 2021. aasta juulis, millele järgnes uhke avamispidu. Üheteistkümne kuu jooksul planeeriti, projekteeriti, ehitati, ehitati ja ehitati ning suve keskpaigaks valmisid seitsmesse erinevasse paika moodsad palliväljakud, rahvusvahelise sõjaväespordi nõukogu (CISM) reeglitele vastavad takistusrajad ning jõu- ja käsivõitluslinnakud. Seitsmesse eri linnakusse rajatud spordirajatised andsid ajateenijatele ja kaitseväe töötajatele võimaluse kaasaegsetes tingimustes trenni teha, läbi viia väljaõpet ja kvaliteetselt aega veeta.

Intensiivne ajagraafik ja ettearvamatu taustakontroll

Kaitseväe spordirajatiste valmimise eest vastutas YIT peaprojektijuht Andres Nurja, kelle sõnul oli projekt omajagu üllatusterohke ja intensiivne, sest ajagraafik oli pingeline ning julgeolekukontroll halastamatu. “Ilma taustauuringuta ei saanud objektile ligi mitte keegi – isegi mitte veokijuhid. Karmid nõuded mõjutasid tohutult tööde planeerimist, mistõttu tuli kõik asjad varem detailsusteni läbi mõelda ja planeerida,” rääkis Nurja. Ta lisas, et kuigi ehitushange kestis ligi aasta, siis reaalseks ehituseks jäi tegelikult vaid neli kuud ning ka selle aja jooksul pidi seitsmes Eesti eri paigus käima töö üheaegselt. “Aega oli kogu aeg puudu ning alati tuli olla valmis võimaluseks, et algselt planeeritud meeskonnast mõni liige taustakontrolli edukalt ei läbi ja platsile ei pääse. Taustakontroll võttis ka omajagu aega, mis kokkuvõttes tegi eksimisruumi olematuks – me lihtsalt ei saanud seda endale lubada,” rääkis Nurja.

Tihe ajagraafik ja intensiivne töö muutis aga tiimi ühtsemaks ning tõestas, et iga inimese panus on tohutult oluline, sest päevi ei olnud kaotada.

Pommid, põikpäised koprad ja sipelgad

Kuna töö käis ajaloolistel Kaitseväe territooriumitel, avastati ehitustööde käigus nii maa seest kui maa pealt omajagu huvitavat. Nii leiti Tartu korvpalliväljaku väljakaevest näiteks üks pomm. “Kopajuht tegi kaevetöid ja ühel hetkel tuli maa seest välja tundmatu asi, mis polnud ei kivi ega pinnas. Nii kutsusime demineerijad kohale ja jätsime üheks päevaks töö sinnapaika. Seda, kas pomm oli veel endiselt töökorras ja mis sellest sai, ei oska ma öelda,” rääkis Nurja. Järgmisel päeval sai töö aga juba vanaviisi jätkuda.

Lisaks puutusid YIT ehitajad kokku ka sipelgate ja kobrastega. Nimelt oli Tartus ja Võrus suured pinnavee probleemid, sest veetase oli kõrge ja pidevalt sadas vihma, mistõttu pidi veetaseme alandamiseks pidevalt vett pidevalt välja pumpama ja pinnast kuivendama. Ehitajate tegevusega polnud aga rahul Võru kohalik kobras, kes ehitas alalõpmata uusi tamme, et vesi ei alaneks. “Kobras ei lasknud pidevast tammi lammutamisest ennast absoluutselt häirida ja jätkas igal õhtul usinalt oma ehitustöid. Lõpuks aga kopra järjekindlus võitis ning meist jäi ta sinna oma elu elama,” meenutas Nurja. Paldiskis tuli aga rinda pista sipelgatega. “Suure sipelgapesa avastasime ehitatavalt takistusrajalt. Õnneks aga ei olnud tegu kuklasepesaga, mistõttu saime koostöös keskkonnainspektoriga pesa umbes 200 meetri kaugusele metsa alla paigutada,” rääkis Nurja.

Projekt andis kindlustunde

Kuigi projekt oli omajagu stressirohke, siis andis see edaspidiseks tohutult kindlustunnet. “Seitsmes eri paigus paralleelselt töötamine, sealhulgas suure taustakontrolli ja kitsa ajagraafikuga, tõestas, et YIT meeskond on niivõrd suuremahulisteks ja intensiivseteks projektideks igati võimeline. Nägime ka kui olulist rolli kannab meeskonnaliikmete vaheline kommunikatsioon,” rääkis Nurja.

Kokkuvõttes lõppes projekt edukalt, sest kõikide asjadega jõuti õigeks ajaks valmis ning ka tellija jäi tulemusega rahule. Eriti õnnelikud olid aga ajateenijad, kes juba enne projekti valmimist käisid usinalt uudistamas ja kibelesid trenni tegema. Tegemist on koostööga, millele meie 30. juubeliaastat tähistav kollektiiv jääb kindlasti suure uhkusega tagasi vaatama ning millest saab igati väärikas täiendus meie ettevõtte edulugudesse.