30+ staadionit ja spordirajatist – kõige suurem panus eestlaste tervisesse

Viimase 20 aastaga on YIT tiim ehitanud 30+ staadionit ja spordirajatist, mis on loonud inimestele üle Eesti kõik eeldused, et saavutada tulemusi, mis meid täna ja tulevikus spordimaailma tippude hulka viivad. Ning tippsport ei ole muidugi ainuke eesmärk, miks inimesed treenivad – selleks on ka rõõm liikumisest, parem tervis ning rahulolu iseendaga.

“Just eriti viimasel 3-4 on staadionite tegemine ja uuendamine Eestis eriti suure hoo sisse saanud. Ainuüksi sel aastal ehitatakse väidetavalt Eestis kokku üle 20 erineva spordirajatise-staadioni, mis on meie väikse riigi kohta ülisuur maht,” sõnab YIT taristuprojektide valdkonna juht Priit Kuldsaar. YIT tiimis on ta olnud osa rohkem kui 20 spordirajatise ehitusest, mille hulka kuulub nii jalgpallikeskuseid, maakondlikke- ja koolistaadioneid, spordirajatised Eesti kaitseväele ning ka midagi tõeliselt ainulaadset – hipodroom.

“Staadion võib tunduda väga lihtsakoelise ehitisena, kuid insenerile on see alati äärmiselt huvitav väljakutse – kuidas lahendada sajuveekanalisatsioon, vee äravool, valgustus, side, ajavõtusüsteemid ning anda väljakule võimalikult palju multifunktsionaalsust? Pealtnäha minimalistlikud objektid ongi ehitajale kõige põnevamad, sest ega tagasihoidliku välimuse tõttu tehnilist osa vähemaks ei jää, selle mahutamine ja efektiivne korraldamine lisab ülesandele uue mõõtme.

Igavat projekti pole veel olnud

Kuigi erinevaid spordirajatisi ja staadioneid on rajatud juba aastakümneid, suudab iga uus objekt ikka millegagi üllatada. “Üks huvitavamatest oli kindlasti 2007. aastal rajatud staadion Kunstigümnaasiumile, mille eripärade tõttu on staadion rajatud justkui padjale. Kuna vee äravool piirkonnas on korraldatud läbi väikese toru, oli tarvis luua staadioni alla puhverala, kuhu suurte vihmahoogude korral saaks vesi koguneda ja seejärel vaikselt hakata ära voolama,” selgitab Priit. “Vastasel juhul võinuks staadionist saada sügiseti hoopis suur mudaauk,” ütleb ta.

Üks viimaseid unikaalseid spordiprojekte YIT portfellis on uus Tuula hipodroom. Eestis pole juba sada aastat keegi ühtegi hipodroomi ehitanud, seega arusaadavalt oli projekti loomisel palju õppimiskohti. “Kuigi joonise peal tundub see nagu staadion, siis ehituslikus mõttes sarnanes projekt pigem tee-ehitusele. Kuna tegu on võistlusstaadioniga, siis peavad kaldenurgad olema täpsed ning suur rõhk oli ohutusel, et suurtel kiirustel kihutavad hobused kraavidesse ei jookseks,” kirjeldab Priit ja lisab, et ka materjalivalik oli tavapärasest hoopis erinev. Ehitustiim pidi silmas pidama, et valitud rajakatendid oleksid väga täpse terastikulise koostisega – just hobuste liikumiseks sobiv. “Need detailid olid muidugi suuresti juba projektis lahendatud, kuid ehitajana peame alati mõttega kaasas olema, et lõpptulemus vastaks tellija soovidele ja vajadustele,” kirjeldab ta.

Standardlahendustele ruumi ei ole

Priidu sõnul on iga staadion oma kandi inimeste nägu ja peegeldab hästi, milliste huvialadega seal enam tegeleda armastatakse. “Kehra on tuntud käsipallilinn, seega sai sinna spordiväljakut ehitades loodud multifunktsionaalsele alale ka käsipalliväljak. Momendil on meie tiimil käsil Tarvastu staadioni ehitus ning kuna sealse piirkonna kehalise kasvatuse õpetajad on tugevalt kergejõustikuusku, peegeldub see ka staadioni projektis: väljaku juurde kuuluvad ka näiteks teivas- ja kõrgushüppealad.

Sel aastal algas ehitus ka Tartus, Annemõisas, kuhu YIT rajab kauaoodatud staadioni koos selleks vajalike kommunikatsioonide, parkla ja olmehoonega. Plaanide kohaselt lisandub väljakule tulevikus ka pneumohall, mispärast on üheks YIT ülesandeks rajada ka selle püstitamiseks vajalik vundament. “Pneumohall llisab kogu kompleksile olulist funktsionaalsust, sest seda on võimalik edukalt iga ilmaga ning aastaringselt kasutada. Kuigi Eestis on juba mõningaid selliseid halle olemas, siis kindlasti on neid lähiaastatel veelgi olulisel määral lisandumas. See on kindlasti üks tänaseid trende,” on infrajuht kindel, et Annemõisa ei jää YIT viimaseks seesuguseks tööks.

Kuidas on aastate jooksul trendid spordirajatiste ehitamisel muutunud?

Kui kunagi oli staadioni puhul oluline 100-meetri jooksurada ning muruplats jalgpalli mängimiseks, siis täna on standardid selgelt kõrgemad. “Üks kriteerium on kindlasti, et spordiväljakul oleks korralik ning madala energiakuluga valgustus. See tähendab, et väljak on ajaliselt pikemalt kasutatav ja seda saab ka erinevatele spordiklubidele välja rentida. Samuti on muutunud ka see, mida täiendavalt staadionitele ehitatakse. Et noored saaksid juba koolis võimaluse erinevate spordialadega tuttavaks saada, siis on oluline, et lisaks jooksmisele oleks väljakul ka teivas- ja kõrgushüppealad, heitealad või erinevad võimlemislinnakud staadioni kõrval ja sees,” kirjeldab Priit tänaseid tellijate soove. Loodetavasti viivad mitmekülgsed võimalused spordi veelgi rohkemate Eesti inimeste südametesse!