Olin juba toona võtnud suhtumise, et see ei ole traditsioonilises mõttes praktika – see on töö!

Saame tuttavaks – kes sa oled ja mis sind ehitusmaailma juures köidab?

Olen Kennet Kaasik ja töötan alates 2020. aasta veebruarist YIT-s praktikant-objektiinsenerina. Alustasin esialgu praktikandina oma õpingute kõrvalt Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja nüüd, aasta hiljem saan oma oskusi rakendada projektijuhtimismeeskonnas Liikuri 5b objektil. Kui niimoodi tagasi mõelda, siis tundub üsna loogiline ja loomulik, et olen ehitusvaldkonda sattunud: olin juba lapsena suur LEGO-entusiast ning mulle meeldis väga onne ehitada. Kindlasti toetas seda huvi fakt, et ka minu isa on ehitaja. Kuigi mul on elu jooksul olnud ka teisi karjäärivalikuid, siis olen valinud ehituse, sest see on äärmiselt praktiline ala. Kõiki tööalaseid teadmisi saan ka oma isiklikus elus rakendada.

Mis on Sinu YIT-ni jõudmise lugu?

Olin YIT-st muidugi ka juba varem kuulnud, aga esimene konkreetne mälestus on seotud inseneeria erialade karjääripäevaga, kus oli kohal ka YIT esindaja. Lauas istus meeldiv naisterahvas, kellega vesteldes jäi ettevõtte karjäärivõimalustest väga hea mulje ja kuna mulle oli väga oluline, et saaksin oma praktika teha professionaalses ettevõttes, siis otsustasin neile kirja kirjutada. Sain kiire vastuse, et mind oodatakse töövestlusele ja nii ta läkski. Nüüd täitub mul siin juba aasta – aja jooksul olen saanud juurde nii vastutust kui ka vastava palganumbri.

Räägi palun natuke sellest, millised tööülesanded sind praktikandina ees ootasid?

Õppisin koolis hoonete ehituse erialal, mispärast otsustasime koos personalijuhiga, et ka oma praktika raames võiksin just selles valdkonnas enda teadmisi edasi arendada. Minu töökohaks sai Liikuri 5b objekt Lasnamäel, kuhu planeeritud 46 korteriga elamu on tänaseks valmis saanud. Nüüd oleme valmis võtma vastu uusi väljakutseid.

Minu kõige esimeseks ülesandeks oli õppida selgeks ohutus- ja turvanõuded, läbida firmasisene koolitus ning seejärel saingi objektile minna. Alustades sai koostatud väga palju tabeleid, jooniseid ja graafikuid. Hiljem lisandus rohkem vastutust projektijuhtimistegevustes, näiteks suhtlus erinevate alltöövõtjatega, korteriomanike ning müügitiimiga. Tänaseks olen omandanud ehitusinsener tase 6 esmase kutse, mis tähendab, et saan juba iseseisvalt lihtsamate ehitusalaste tööde eest vastutada.

Kas kooli ja tööd on keeruline ühildada?

Natukene ikka, aga see käib praktikal käimise juurde. Saatsin YIT-le kirja oma praktikasoovist suve lõpus ning töövestlusel leppisime kokku, et alustan kevadsemestri alguses, mil koolis on veidi vabam graafik ning esialgu panustan poole kohaga. Nii oli koormus mõistlik ja kool ning töö täiendasid teineteist, mitte ei hakanud segama. Lõputöö tegemiseks võtsin samuti väikese õppepuhkuse. Sellega polnud mingit probleemi, sest tööandja mõistab, et õppimine on tähtis.

Ma olen siin mitu korda öelnud, et kandideerisin praktikale, aga tegelikult olin juba toona võtnud suhtumise, et see ei ole traditsioonilises mõttes praktika – see on töö, mida teen lihtsalt kooli kõrvalt. Olin juba väiksemates kohtades varem oma esimesed ehituskogemused kätte saanud, seega oli see minu jaoks võimalus alustada oma professionaalset karjääri.

Millised oskusi on YIT praktika Sinus arendanud?

Kindlasti sain juurde kõvasti erialaseid teadmisi ja praktilisi nippe ning lihvisin oma arvutioskusi. Aga kõige olulisem areng on toimunud just vaimselt, et tajuda, kus ja millal mõnda oma teadmist või oskust rakendada – millel silm peal hoida, kuidas erinevate osapooltega suhelda, kuidas mõni detail suhtub kogu üldpilti. Selleks sain suurepäraseid juhiseid objektimeeskonnalt ning tunnen end oma ülesannetes enesekindlamana, võttes asju rahulikumalt. Projektijuhtimismeeskonnas ei saa ma kunagi ohverdada tervikpilti selleks, et miskit valmis kiirustada. Tähtsam on vältida vigu.

Kes on olnud Sinu mentorid ja milline nende õpetustest on Sulle kõige eredamalt meelde jäänud?

Minu mentoriteks said projektijuht Raul ja objektijuht Siim, kes moodustasid juba enne mind omavahel suurepärase duo. Nad on suurepärased mentorid, sest oskavad võimalikke probleemkohti juba kaugele ette näha ning mõlemad on targad ja suure kogemustepagasiga. Kuna põhiline töö toimubki tiimides, siis olen kõige rohkem õppinud just Raulilt ja Siimult, aga nii palju, kui mul on õnnestunud kokku puutuda, siis on kogu YIT kogukond väga tore. Mõnus on ka mõni reede koos teise objektimeeskonnaga ühiseid töölõunaid teha, asju arutada, uute inimestega tutvuda. Kõige olulisem õpetus ongi ilmselt see, et rahulik tempo on alati parem kui kiirustamine. Tabeli väärtus seisneb selle kvaliteedis, mitte ajas, millega see valmib.

Mis Sulle YIT kui tööandja puhul kõige enam meeldib?

Olen ka varem paaris väiksemas ehitusfirmas töötanud ning seni on YIT kõige parema mulje jätnud – kõik asjad toimivad. Eriti oluliseks pean seda, et siin on hea koostöövaim ja iga mure korral on olemas pädev tugistruktuur, näiteks juristid, kes vajadusel nõustavad või garantiiosakond. Väiksemates firmades on vaja korraga olla projekteerija, objektijuht, eelarvestaja, aga siin saan keskenduda just sellele, milles olen kõige parem.

Mis veel on mulle oluline? YIT ambitsioonid on tulevikkuvaatavad ning oleme küllaltki rohelise mõtteviisiga. See ei ole lihtne valik – äri vs jätkusuutlikkus – aga usun, et YIT on selles hea balansi leidnud. Ning mis kõige olulisem: YIT on aus. Me hoolime mitte ainult oma töötajatest, vaid ka sellest, et elanikud oleksid rahul. Eriti just elamuarenduse puhul on suur osa projektimeeskonna tööst seotud inimestega, kelle jaoks meie töö ei ole lihtsalt ehitus, see on nende kodu. YIT mõistab seda ja aitab meil koduomanikele võimalikult häid lahendusi pakkuda.

Kas sul on ka mingeid huvitavaid hobisid? Kas need on ka ehituses Sulle kuidagi kasuks tulnud?

Pean end küllaltki sportlikuks inimeseks – mulle meeldib suusatada ja rattaga sõita, joosta maratone. Õnneks on ka minu meeskond väga sportlik: nii sündis plaan, et jaanuari viimasel nädalavahetusel läheme üheskoos Viru Maratonile. Startisime laupäeval koos 21km stardis, saatjaks mõnusalt lumine talveilm. Rada oli väga huvitav ja kohal oli palju spordisõpru, isegi president oli tol päeval sõitma tulnud. Kuna see oli kõigi jaoks esimene kord osaleda, siis nüüd on kõigil järgmisteks suusamaratonideks ka ajaline eesmärk olemas, mida püüda. Igatahes tulime koju väga ägeda emotsiooniga ja kes teab, ehk võib meid varsti veel koos mõnel maratonil osalemas näha.

Foto erakogust​. Viru Maraton 2021​. Tiim Liikuri koosseis: Siim Vaade, Raul Rebane ja Kennet Kaasik.

Tulles tagasi sinu praktikakogemuse juurde, siis kui saaksid anda mineviku-endale kui alustavale YIT praktikandile ühe nõuande, mis aitaks praktikakogemuse veel paremaks teha, siis mis see oleks?

Ära stressa. Keegi ei oota, et tuleksid maailma päästma, vaid võta päev-päeva haaval ja teed seda üks päev kunagi hiljem. Keskendu õppimisele ja pane tähele, kuidas kogenumad kolleegid oma oskusi rakendavad.