Tagasi
  • EE Articles
  • Uudised
  • 22.03.2021
  • YIT Corporation

Balti riikidesse kinnisvara ostma? Kasvavale turule YIT investeerimispartneriks

Baltikumis peitub suur kinnisvarainvesteeringute potentsiaal. YIT eesmärk on olla esimeste hulgas, kes loovad institutsionaalse kinnisvarainvestorite turu Balti riikides ja otsida arendatavate üürikorteriprojektide jaoks investeerimispartnereid.

Vilnius
Vilnius

YIT on tegutsenud Baltimaades juba 1990. aastate keskpaigast saadik ja hankinud kogemusi nii korterite kui ka kontorite kinnisvaraarendusprojektidega ning maja- ja taristuehituse töövõtjana. Ühtlasi on ettevõte üks esimestest, kes valitsevad Balti riikide uut korteriinvesteeringute turgu. Kuid miks just praegu ja just Baltimaad? Millist kasu saab investor YIT kinnisvarapartnerina?

Üürikorterite turu muutumine avab võimalusi

Senini koosnes Baltimaade üürikorterite turg eeskätt tarbijate ja väikeinvestorite eraomandis üürikorteritest, kuid terviklikke institutsionaalsete investorite omandisse kuuluvaid üürimaju ei leidunud (kui üksikud katseprojektid välja arvata). Oli siiski jutte, et üürikorterite turg on muutumas.

Baltimaade majanduskasv on olnud kiire: 2017.–2019. aastal kasvas SKT igal aastal Eestis keskmiselt 4,6%, Lätis 3,4% ja Leedus 3,9%, samas kui EL-i riikide keskmine SKT kasv oli samal ajal ainult 2,1% (Eurostat). Baltimaade sissetulekud on kiiresti muude EL-i riikidega võrdsustunud, tänu millele soovitakse ka, et kodu oleks ruumikam ja paremas seisukorras. Võrreldes kodu ostmisega võimaldab üürimine valida sageli parema korteri või asukoha.

Linnastumine, välistööjõu saabumine ja majapidamiste suuruse vähenemine kasvatavad ka Balti riikides potentsiaalsete üürnike arvu, sest üürikorter on hea lahendus, kui eluolu on muutlik või ebakindel. (Colliers, Global Property Guide, Oberhaus ja CBRE) Keskmine leibkond koosnes 2019. aastal Eestis 2,1 inimesest, Lätis 2,3 inimesest ja Leedus 2,2 inimesest, mis vastab Euroopa Liidu riikide keskmisele näitajale. Ent kõigis Balti riikides on leibkonna suurus 10 aastaga 0,2– 0,3% vähenenud (Eurostat). Näiteks Baltimaade pealinnade Tallinna ja Vilniuse elanike arv on kasvanud viimase 10 aastaga keskmiselt 0,5–1% aastas ja prognoositakse selle jätkumist. Üürikorterite nõudlust suurendab ka asjaolu, et noored kolivad senisest varem omaette elama. (Colliers, Global Property Guide, Oberhaus ja CBRE) Kodus elavate 18–34-aastaste osakaal on olnud Soomes juba viimased 10 aastat umbes 20%, samas kui Eestis oli see 2019. aastal endiselt 33,5%, olgugi et on alates 2009. aastast üle 10% vähenenud – toona oli osakaal 44,2%. Samasugune muutus on leidnud aset ka Lätis ja Leedus (Eurostat).

„On ilmselge, et ka Baltimaades elaks osa inimesi meelsamini üürikodus, kui leiduks häid ja usaldusväärseid üürileandjaid,“ räägib YIT Kesk- ja Ida-Euroopa äri juht Tom Sandvik.

YIT-s nähakse turu arendamisel suurt potentsiaali. Sandviki sõnul on YIT-l kavas arendada Baltimaade pealinnades Tallinnas, Riias ja Vilniuses ning ka Kaunases eri suuruses ja mitmekülgseid regionaalprojekte. Näiteks Vilnius on viimase 5–10 aastaga märkimisväärselt arenenud.

„Leedu on suutnud meelitada ligi mitmeid rahvusvaheliste ettevõtete raamatupidamis- ja IT-keskusi ning tugiteenuste töötajaid, kel tekib loomulikult vajadus kodu üürida,“ selgitab Sandvik.

Kohalik tegija tunneb turgu

YIT esimeses Balti riikide korteriportfellis on partneriks kontoriprojektidega tuntust kogunud Newsec, kes tegutseb korterite müügi nõustajana ja otsib YIT-le võimalikke investoreid nii Põhjamaadest, Baltikumist kui ka rahvusvaheliselt. Koostöö Newseciga aitab paremini aru saada, kes on investorid, mida nad mõtlevad ja soovivad.

Newseci Baltimaade tehingute valdkonna juht Andrius Švolka ütleb, et koroonapandeemia tõttu peavad investorid näiteks kaubanduskeskustesse ja hotellidesse investeerimist liiga riskantseks, mistõttu soovitakse investeerimiskapital suunata mujale, nt eluasemetesse.

„Praegu tehakse Baltimaades kinnisvarasse investeerimisel esimesi samme, kuid usun, et järgmise kümne aastaga kujuneb sellest tõeliselt huvitav segment,“ lisab Švolka.

Mõistliku hinnaga korterid ja paremad üüritooted

Balti riikide institutsionaalne investeerimisturg on sündimas ja esimesed institutsionaalsed investeeringud on juba tehtud: nt EfTEN Capitali asutatud fond ja selle rahastatud üürimaja Tallinnas. Praegu on rahvusvaheliseks kinnisvarasse investeerimiseks hea aeg, sest üürikorterite nõudlus peaks prognooside kohaselt suurenema, kui institutsionaalsed tegijad uuele turule tulevad, ent korterite hinnad on esialgu veel mõistliku hinnaga.

Näiteks Soome pealinnapiirkonnas on institutsionaalne korteriturg väga ühtlane: pakkumisi on palju ja suurt tootlust ei ole loota. See-eest Baltimaades on pakkumine veel väike, nii et ka tootlus on selgelt suurem.

„Kui Soomes on tootlus kolm protsenti, siis Balti riikides räägime ligikaudu viiest protsendist,“ selgitab Švolka.

Švolka sõnul on tootlusnõude tase praegu Tallinnas natuke alla 5%, Vilniuses umbes 5% ja Riias 5,25%. Kui institutsionaalne üürikorterite turg on loodud ja üürnikke leidub, siis väheneb ka tootlusnõue. Kui tahta, et investeeringu väärtus suureneks, tuleb nüüd tegutseda.

Mida investeerimispartnerlus investorile annab?

Nii nagu Soomes saab ka Baltimaades kinnisvarasse investeerida ühisinvesteeringuna, mille korral YIT jääb objekti vähemusomanikuks. Investoril on võimalik saada YIT-st peale tuntud ja usaldusväärse partneri ka võtmed kätte: osutame korteri üüriteenust ning kinnisvara hooldus- ja haldusteenust.

YIT on tänu oma suurusele kindel partner ja tegutseb juba kõigis Balti riikides.

„See, et me suudame pakkuda kõigis kolmes Balti riigis ühest kohast ühtlase kvaliteediga toodet, lisab uusi partnerlusvõimalusi,“ räägib YIT investeerimispartnerluste juht Pasi Huhtakangas.

Head üürikorterid, suur portfell ja kvaliteetne teenus koos turul tekkiva üürikorterite nõudlusega teeb YIT ehitatud üürimajadest Huhtakangase meelest hea investeerimisobjekti.

Võõras turg nõuab alati tutvumist ja riskide mõistmist. Sandvik loodab siiski, et võimalikud investorid suudavad näha omamoodi tagatisena asjaolu, et YIT on valmis tulema uuele turule, ühiselt investeerima ja partnerina tegutsema.

„Vaja on avatud meelelaadi ja julgust – need annavad hea lähtepositsiooni,“ rõhutab Sandvik. YIT pakub kinnisvarasse investeerijatele mitmekülgseid ja huvitavaid investeerimisvõimalusi.

Lugege kinnisvarasse investeerimisest lähemalt.

Lisateave:
Tom Sandvik, Kesk- ja Ida-Euroopa eluasemeäri juht, YIT Suomi Oy, tel 040 061 7807, tom.sandvik@yit.fi

Pasi Huhtakangas, investeerimispartnerluste juht, YIT Suomi Oy, tel 040 565 3907, pasi.huhtakangas@yit.fi

Heidi Kauppinen, kommunikatsioonijuht, YIT Oyj, tel 040 5743170, heidi.kauppinen@yit.fi


YIT on Soome suurim ja Põhja-Euroopa üks juhtivaid linnaarendajaid ja ehitusettevõtteid, mille eesmärk on luua senisest jätkusuutlikumaid, funktsioneerivamaid ja atraktiivsemaid linnu ja elukeskkondi. Ettevõte arendab ja ehitab kortereid, äriruume ja terviklikke kvartaleid ning on keerukate taristuehitusprojektide spetsialistid. YIT omab koos äripartneritega kinnisvara, mis toetab suuremate arendusprojektide elluviimist ning pakub klientidele ka kinnisvara väärtust tõstvaid teenuseid. Ettevõttes töötab ligi 7400 spetsialistile kümnes riigis – Soomes, Venemaal, Rootsis, Norras, Eestis, Lätis, Leedus, Tšehhis, Slovakkias ja Poolas. YIT 2020. aasta käive oli ligikaudu 3,1 miljardit eurot. YIT Oyj aktsia on noteeritud Nasdaq Helsingi Oy börsil.