Koroonakevad algatas arutelu avatud büroode tuleviku üle, kuid suuremad muutused algasid tegelikult juba ammu

Eriolukord sundis kogu maailma ettevõtteid 2020. a kevadel oma senist töökorraldust muutma. Tegelikkuses on need muutused juba pikemat aega tulena tuha all hõõgunud, ütles YIT bürooruumide müügijuht Tuula Klemetti.

Töö iseloom on viimase aastakümne jooksul radikaalselt muutunud. Tänu digitaliseerimisele on rutiinsed tööülesanded automatiseerunud ja see on jätnud ruumi loovusele, innovatsioonile ja erinevatele põhiäritegevusega seotud ülesannetele. Maailm on muutunud väiksemaks ja kaugtöö on näidanud, et tööd võib teha peaaegu igal pool ja igaühega. Muutunud on ka tööruumid ja paljud ettevõtted on kabineti-tüüpi kontoritelt üle läinud avatud büroodele.

”On mindud isegi äärmustesse, kus mõned ettevõtted on töö tõhustamise või kokkuhoiu nimel muutnud oma kontorid halvasti toimivateks avatud bürooruumideks, mõtlemata sugugi selle peale, millist tööd ja kuidas sellises ruumis tehakse,“ sõnas Klemetti.

Selle erakordse kevade möödudes on Klemetti arvates sobiv hetk astuda samm tagasi ja mõelda, kuidas tööruume pikemas perspektiivis muuta. See nõuab pilguheitmist nii ettevõtte olemusele kui ka töötegemise viisidele.

”Ruumide uuendamist planeerides tuleb ettevõttel hinnata oma tööprotsesse ja vaadata, mis toimib ja mis mitte. Millist rada mööda erinevaid rolle täitvad töötajad iga päev liiguvad ja mida nad selle teekonna sujuvamaks muutmiseks vajavad?“ küsis Klemetti.

Uued töötegemise viisid esitavad uusi väljakutseid ka juhtimisele. Eesmärgid tuleb seada nii selgelt, et nii kaugtööl kui ka kontoris töötavad inimesed saaksid nende ühiste eesmärkide nimel tõhusalt tegutseda. Kaugtöö ei tähenda enam pelgalt kodukontorit, vaid ka digitaalset ühendust mujalt kontoritest, sest videokoosolekul saavad osaleda sama ettevõtte töötajad isegi erinevatel mandritel elades. Klemetti vihjab, et tulevikus võibki tõusta suurte auditooriumite asemel hoopis vajadus hea võrguühendusega varustatud stuudioruumide järele, kust võib pidada eri ürituste raames ühendust kogu maailmaga.

Tuleviku kontor on areneva linnastruktuuri osa – ökoloogiliselt

Muutustega sammu pidamiseks ei piisa ainuüksi üllastest ideedest, vaja on ka kiiret ja praktilist reageerimist. YIT eesmärgiks ongi vähendada aastaks 2030 oma tegevuse ja projektidega kaasnevat süsinikdioksiidi heitkogust 2019. aasta tasemega võrreldes poole võrra.

Üks tõhus moodus süsiniku jalajälje vähendamiseks on ümberehitamine.

”YIT jaoks tehtud värske diplomitöö kohaselt on koguni 60% hoone ehitamisega kaasneva süsinikdioksiidi heitkogusest seotud selle karkassiga. Olemasolevale büroohoonele uue ilme andmine on keskkonnasõbralik valik, sest isegi kui uuendatakse kõik, pindadest ja sisustusest hoonetehnikani välja, jääb karkassist tulenev heitkogus ära. Nii vähendatakse uue ehitisega võrreldes märgatavalt kogu projekti süsiniku jalajälge,“ ütles YIT-i projektiarendusjuht Tuuli Korjus.

Hea näitena objektidest, mis on saanud ümberehituse käigus uue elu – ja uusehitisega võrreldes oluliselt väiksema süsiniku jalajälje – tõstab Korjus esile järgmised YIT bürooruumide saneerimise projektid: Maistraatinportti Pasilas ja Teollisuuskatu 13-15 Vallilas. Maistraatinportti oli CO²-mõõtja abil objekti süsiniku jalajälje vähendamise pilootprojektiks. Arvutused on seotud YIT lubadusega avaldada alates 2019. aastast omaenda arendusprojektide objektipõhised CO²-näitajad kogu ettevõtte tasandil. Samuti on eesmärgiks arendada süsinikneutraalset kinnisvara, mille kasutamine ei põhjusta süsinikdioksiidi heidet. Maistraatinportti ja Teollisuuskatu 13-15 projektide juures on kasutusaegne energiahaldus lahendatud muuhulgas nutika ja hästi läbimõeldud hoonetehnika abil.

Nutikas linnaplaneerimine hõlmab ehitustehniliste lahenduste kõrval ka ökoloogilist jalajälge. Pasila-Vallila-Kalasadama äripiirkonda kerkivad uued objektid, mille arendamiseks on tugevat tahet üles näidanud ka Helsingi linn.

”Me ei remondi pelgalt maju, vaid loome ka head töökeskkonda,“ selgitas Klemetti. Korjus lisas: ”Maja eluea jooksul tekkiva heite seisukohast on asukoht vägagi oluline tegur. Mida lihtsamini töötaja ühistransporti kasutades, jalgrattaga sõites või jalutades tööle jõuab, seda väiksem on kontori koguheide.“

Isegi kiirete muutuste korral on tähtis uuendused üksikasjalikult läbi mõelda. Kiirustamine, keskkonnasõbralikkuse unustamine ja töötajate vajadustega arvestamata jätmine ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik. Asi ei seisne ainult avatud büroode tulevikus, vaid töö korraldamises ja juhtimises ning neid toetavates ohututes, tervislikes ja teadlikes lahendustes.

”On vaja oskusi, et leida lahendusi, mis kestavad võimalikult kaua ega välista tulevikus tekkivaid vajadusi ja nendega kaasnevaid muutusi. Mitte ainult keskkonnateadlikkuse, vaid ka ettevõtte tuleviku seisukohalt on arukas planeerida tööruume nii, et need oleksid kestvad, jätkusuutlikud ning kõikvõimalike muutuste osas paindlikud,“ võttis Klemetti teema kokku.

Lisainformatsioon:
Tuula Klemetti, müügijuht, bürooruumid, YIT Suomi Oy, tel 040 048 1104, tuula.klemetti@yit.fi
Arja Korhonen, kommunikatsioonijuht, YIT Oyj, tel 040 554 5806, arja.korhonen@yit.fi
 

YIT on suurim Soome ja oluline Põhja-Euroopa ehitusettevõte. Me arendame ja ehitame kortereid, äripindu ja terveid piirkondi. Lisaks sellele oleme nõudliku infrastruktuuri rajajad ja teekatete ehitamise spetsialistid. Koos klientidega loovad meie ligi 8 000 professionaali senisest funktsionaalsemaid, atraktiivsemaid ja jätkusuutlikumaid linnu ja elukeskkondi. Tegutseme 10 riigis: Soomes, Venemaal, Rootsis, Norras, Balti riikides, Tšehhis, Slovakkias ja Poolas. Aastal 2019 oli meie käive ligikaudu 3,4 miljardit eurot. YIT Oy aktsia on noteeritud Helsingi Nasdaq OMX börsil.