15.01.2020
  • EE Articles
  • YIT OYJ

Klaasitud rõdu on linnaelanike esimene soov

Kaks kolmandikku (65%) Soome linnaelanikest tahaks oma korterisse klaasitud rõdu, isegi kui see tõstaks korteri hinda. Majaühistu ühise hoovi ja odavama korteri valiks meelsamini kui oma rõdu 24 protsenti linnaelanikest*.

Selline tulemus ilmneb YIT ja Prior Konsultointi läbi viidud küsitlusest kestlike linnakeskkondade baromeeter 2019**, millele vastas üle tuhande linnas elava soomlase 2019. aasta sügisel. Teist korda läbi viidud küsitluse eesmärk on välja selgitada, milliseid linnakeskkondi tahetakse Soomes arendada. Küsitluses ütlevad linlased välja oma arvamuse kodu-, töö- ja linnakeskkonna, liikumise ning kaubanduse erinevate valikuvõimaluste kohta.

Paljud rida- ja kortermajades elavad linlased soovivad oma korterisse ka sauna, kuigi see võtab korteris ruumi. Oma sauna soovis vastajatest* lausa 49%. Variandi ”kasutan pigem majaühistu ühissauna ja kasutan oma korteri ruumi parem millekski muuks” valis 38% vastanutest. Kõige vähem populaarne oli oma saun üle 50-aastaste hulgas.

”Klaasitud ja eelkõige möbleeritud rõdude mugavus toob igapäevaellu kübeke luksust. YIT valikus peaaegu ei ole päris ilma rõduta objekte. Meie kogemuste järgi on korteripõhise sauna hindamises taas suuri erinevusi objektiti ja paikkonniti,” ütles YIT arendusjuht Marko Oinas.

Baromeetri kodu puudutavas osas avaldasid linlased arvamust ka selle kohta, kas tahaksid elada meelsamini uues, vanas ja renoveeritud või vanas ja algupärases seisundis olevas korteris. Vastanutest ligi pooled (47%) valis uue korteri ja 37 protsenti vana renoveeritud korteri. Algupärases seisundis korteri valis vaid kolm protsenti vastanutest. Vastused jagunevad nii, et eeskätt lastega pered ja alla 35-aastased eelistasid uut korterit, samas kui vana renoveeritud korter on eeskätt üle 64-aastaste soosingus.

Korterites hinnatakse rohkem otstarbekust kui ruumikuse tunnet. Variandi ”minu korteris on minu arvates tähtsam, et korter oleks otstarbekas ja ruutmeetrid oleksid kasulikult kasutatud” valis vastanutest lausa 64 protsenti, samas kui variandi ”minu korteris on minu arvates tähtsam, et korteris oleks palju ruutmeetreid ja ruumikuse tunnet” valis 25 protsenti vastanutest. Tulemus on pea sama kui 2018. aastal (vastavalt 65 ja 24 protsenti).

Ka elu kergendavate teenuste vastu on huvi baromeetri järgi 2018. aastaga võrreldes pea endisena säilinud; teenused huvitavad endiselt umbes kolmandikku vastanutest (33%), kõige rohkem lastega peresid, eakaid ja tiheasustusalade elanikke. Samuti kolmandik vastanutest (33%) ütles, et loodab, et nende majas või majaühistus saaks tegeleda praegusest rohkem linnapõllundusega.

”Sujuv argielu on tarbijatele üha tähtsam ja teenuseid peetakse vähehaaval selle võimaldajateks. Usume, et edaspidi saavad tähtsamaks kestliku arengu järgse elamisega seotud asjad. Seda saab edendada teenuste kaudu,” ütles direktor Pekka Helin YIT-st.

Ühisruumide lisamise vastu on kindlalt kaks viiest linnaelanikust* (väärtuse 5 valinud). Kokku valis variandi ”Ma ei taha eluasemekulusid suurendavaid ühisruume” (väärtus 5 või 4) lausa 65% vastanutest. Variandi ”Tahan, et majas, kus elan, oleks praegusest mitmekesisemaid ühisruume, mis suurendavad kogukondlikkust” (väärtus 1 või 2) valis vastanutest 22 protsenti. Kõige rohkem äratavad ühisruumid huvi lastega peredes.

*(N=853, rida- ja kortermajade elanikud)

** Kestlike linnakeskkondade baromeeter 2019
Kestlike linnakeskkondade baromeetri küsitlus viidi nüüd läbi teist korda. Küsitlus on suunatud järgmise kaheksa linna elanikele: Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu, Oulu, Jyväskylä ja Kuopio. Materjali kogumine viidi läbi CINT Ab hallataval internetipaneelil 16.-27.09.2019. Vastanuid oli 1022. Valim esindab uuritud linnade 18-75-aastast elanikkonda eale, soole ja linna suurusele vastavalt.

Loe lisaks:
Selvä enemmistö suomalaisista kaupunkilaisista huolestuneita ilmastonmuutoksesta (pressiteade baromeetri tulemuste kohta)
Kestävät kaupunkiympäristöt -barometri (infograafika YIT veebilehel)
Ennen suomalainen halusi saunan, nyt parvekkeen – näin asuminen on muuttunut Suomessa

Lisainformatsioon:
Pekka Helin, direktor, kliendisuhted ja elukohateenused, YIT Suomi Oy, tel 040 588 8135, pekka.helin@yit.fi
Marko Oinas, direktor, strateegia ja äritegevuse arendamine, elupinnad Soome ja CEE segment, YIT Suomi Oy, tel 040 506 7430, marko.oinas@yit.fi
Johanna Savolainen, kommunikatsioonijuht, YIT Oyj, tel 044 305 4594, johanna.savolainen@yit.fi

Kontakt

Annan nõusoleku enda isikuandmete salvestamiseks turunduslikel eesmärkidel (nt kampaaniate ja infokirjade saatmiseks).

Nõusoleku andmisega salvestatakse ning kasutatakse Teie isikuandmeid vastavalt privaatsustingimustes välja toodud eesmärkidel.

Müügikontori kontakt

YIT Eesti
Pärnu mnt 102b I korrus, 11312 Tallinn
Tööaeg: 8:30-17:00
Sulge