• EE Articles
  • Uudised
  • 11.12.2019
  • YIT OYJ

Kestliku linna kolm nurgakivi

YIT OYJ uudis 11.12.2019 kl 08:00

Kui kestlike linnakeskkondade eksperdid arutavad oma valdkonna tulevikku, tõusevad edu nurgakivina pea eranditult esile linnade piisav tihedus, sujuvad transpordiühendused ja erinevate osapoolte vaheline koostöö.

Linnade agendasse mahub väga erinevaid asju, aga mõned teemad ühendavad neid kõiki. Tänapäeval on keeruline leida linna, mis ei püüaks näiteks vähendada oma koormust keskkonnale, suurendada ligitõmbavust ning hoida elanikud ja ettevõtted rahulolevana.

YIT üritusel ”Kestlikud linnakeskkonnad” 12. novembril lahati muu hulgas linnade mitmekülgset rolli kliimamuutuse vastases tegevuses ja kestliku arengu edendamisel. See teema huvitab paljusid teisigi peale linnaarenduse ekspertide – näiteks YIT tellitud värske uuringu järgi on 68 protsenti linnades elavatest soomlastest vähemalt üsna mures kliimamuutuse pärast.*

”Juhtiva linnaarendusettevõttena tahame pidada oma huvirühmadega pidevat dialoogi linnade tuleviku üle ja pakkuda neile võimalust kuulata parimaid kodumaiseid ja välismaiseid linnaarenduse eksperte,” ütles Juha Kostiainen YIT-st ürituse ”Kestlikud linnakeskkonnad” kohta, mis korraldati sel aastal juba seitsmendat korda.

Tiheda linnastruktuuri ja toimivate ühistranspordiühenduste tähtsus tõusis esile kohe ürituse esimeses sõnavõtus, kui lavale astus transpordiplaneerimise professor Jeff Kenworthy. Ta tõstis esile niinimetatud Marchetti konstandi, mille järgi on toimivad linnad alati olnud ”tunnilaiused”.

”Tundi võib pidada näiteks vastuvõetava pikkusega töölesõidu ajaks. Eeskätt rööbastransport kiirendab linnas liikumist ja ühistranspordivahendite arenedes on tunnist kilomeetrites ja pindalas mõõdetuna saanud üha ulatuslikum,” rääkis Kenworthy.

Tema sõnul on linna ühistranspordi tegevuse eeldused piisavalt head, kui rahvastiku tihedus ületab 35 elanikku hektaril. Sellest tasemest allpool kasvab sõltuvus oma autoga liikumisest hüppeliselt. Helsingi piirkonnas jääb tihedus praegusel hetkel 33,2 elaniku juurde hektaril, kui näiteks Berliinis on sama arv 54,1, Viinis 71,2 ja Madridis 76,2. Kõige hajusamad ja oma autoga liiklemisest sõltuvad on paljud Ameerika linnad – näiteks Atlanta rahvastiku tihedus on 8,1 ja Houstoni oma 9,6.

Tihedus tekitab kuluefektiivsust

Oma uurimuses on Jeff Kenworthy jaganud 60 linnapiirkonda tugevateks ja nõrkadeks rööbastranspordilinnadeks ning rööbastranspordita linnadeks. Tulemused näitavad, et tugeva rööbastranspordiga linnades on muu hulgas kõige vähem liiklussurmi, kiireim ühistranspordisüsteem ja suurim ühistranspordi kasutatavus.

”Toimiv rööbastransport aitab kaasa linnade tihenemisele ja tihedat struktuuri on soodsam ülal pidada kui laialivalgunut. Kui linnadesse ehitatakse mitmeid tihedaid keskusi, kus leidub kortereid, elu, töökohti ja tugevaid rööbastranspordiühendusi, edendab see nii keskkonda, tervist kui ka elukvaliteeti,” rääkis Kenworthy.

Järgmisena kõnelenud Aalto ülikooli professor Seppo Junnila ei kirjeldanud sama otsest korrelatsiooni kasvava tiheduse ja kahanevate keskkonnamõjude vahel. Soome linnaelu uurinud Junnila on täheldanud, et tiheduse tähtsus väheneb, kui süsinikuemissiooni asemel hakatakse uurima süsiniku jalajälge. Tema sõnul on süsiniku jalajälg kokkuvõttes Soomes umbes sama, sõltumata sellest, kas elatakse linna keskuses või ääres. Lisaks struktuuri tihendamisele tuleb linnades seega teha ka palju muid kliimategusid.

”Suur osa ehitusvaldkonda puudutavatest keskkonnainvesteeringutest on seni suunatud null- või väikeste emissioonidega energiasse. On põhjust pöörata rohkem tähelepanu ka ehitusfaasi keskkonnasõbralikkusele, sest ehitamine põhjustab suure osa hoone kogu elukaare aegsetest emissioonidest. Tõelisi võimalusi tasub tuua tugevamalt esile ja vastutus selle eest langeb nii ehitajatele, kinnisvarainvestoritele kui ka linnadele,” rõhutas Junnila.

Ringlusmajandus võib saastamise poolitada

Üks tähtsamatest tööriistadest kestlikkuskriisi lahendamiseks on ringlusmajandus. Soome innovatsioonifondi Sitra vanemkonsultant Oras Tynkkynen rõhutas, et ringlusmajanduse abil saab näiteks EL-i territooriumil kärpida saastamise aastaks 2050 vähem kui pooleni praegusest ja linnadel on ringlusmajanduse edendamisel keskne roll.

”Ringlusmajandus ehk väärtuse säilitamine ringluses avab majanduse jaoks suuri võimalusi: kokkuhoidu, uut tootlust ja äritegevuse võimalusi, suuremat konkurentsivõimet ning mõju tööhõivele. 2030. aastaks pakub ringlusmajandus Euroopale hinnanguliselt umbes 1,8 miljardi dollari väärtuses netotulu,” märkis Tynkkynen.

Ta tuletas siiski ka meelde, et ringlusmajandusel põhinevate teenuste praktiliste mõjude kohta on vaja rohkem uuringuid. Osa jagamismajanduse lahendustest võib olla keskkonna seisukohalt isegi negatiivne. Kas näiteks autode ühiskasutusteenused viivad oma autost loobumiseni või aktiveerivad need rohkem neid, kes muidu autot üldse ei kasutaks?

Linnad tuleb panna tootma rohkem toitu ja kasu akumuleerumisest

Helsingi ülikooli teadlane Seona Candy arutles oma sõnavõtus, kuidas toitlustatakse linnade elanikkondi muutuva kliimaga maailmas. Ta rõhutas, et globaalne toitlustussüsteem ei suuda praegusel kujul tulevastele väljakutsetele vastata. Lihatarbimist peab vähendama ja toitainete taaskasutamist tõhustama. Lisaks sellele tasub toidu tootmis- ja jaotusahelaid mitmekesistada.

”Traditsiooniliselt on linnad planeeritud ja ehitatud nii, et kõik tuuakse sinna mujalt. Süsteemi peaks muutma nii, et linnad ainult ei tarbi, vaid ka toodavad süsteemi midagi tagasi. Vaja on muu hulgas rohkem linnapõllundust. Kui toit tuleb mitmetest erinevatest allikatest, tugevdab see samas riskihaldust ootamatute olukordade puhuks. Näiteks Helsingis alustaksin vaatamisest, milliseks kasutuseks kesklinna ümbruses olev maa sobib ja mis seal võiks kasvada,” ütles Candy.

Kui linnadel ongi vastutustundlikus toidutootmises ohtralt parandada, on nad majandusliku heaolu tootmises alati olnud hajaasustuspiirkondadest ees. Soome majanduse uurimisinstituudi Etla uurimisjuhi Niku Määttäneni sõnul on linnastumine ajalooliselt kulgenud käsikäes tootlikkuse kasvuga.

”Tootlikkus näitab, kui palju lisaväärtust üks töötaja suudab tunnis tekitada. Tootlikkuse seisukohalt on linnal palju eeliseid. See on suur tööturg, kus ettevõtted on teineteisele, klientidele ja vajalikele ressurssidele lähedal. Linnas saavad ettevõtted kergemini eristuda ja oma tugevate külgede arvelt kasvada. Need on näited linnade niinimetatud akumuleerumiskasudest,” rääkis Määttänen.

Tootlikkuse ja elatustaseme tõusul ja teenuste valiku mitmekesistamisel on siiski ka teine pool – samal ajal tõusevad üldiselt elamiskulud. See tähendab, et akumuleerumiskasud lähevad esmajärjekorras maaomaniku taskusse. Määttäneni arvates on linnade jaoks tähtis hinnata maa selle tõelise väärtuse järgi.

”Akumuleerumiskasud võivad jääda unistuseks, kui hinnalist maad hoitakse teisejärgulises kasutuses, näiteks tee või parkla all. Minu arvates peaksid parklad olema turuhinnaga ja kesklinnades peaks kasutusele võtma ummikumaksud. Sotsiaalsed eluasemeküsimused on aga vastutustundlikum lahendada eluasemetoetuse ja muude tulude ümberjaotamiste abil, mitte jagades inimestele odavaid kortereid kallil maal. Tasub võimaldada akumuleerumiskasusid, maksustada neid kasusid ja mõelda seejärel, millist tulude jagamise poliitikat ellu viiakse,” rääkis Määttänen.

Ligitõmbav linn tekib koostöös

Lisaks keskkonnaalasele vastutustundele kuulub kestliku linnaarendamise juurde ka linnade hoidmine sotsiaalselt ja majanduslikult eluvõimelisena. Lõuna-Karjala maakonna juht Matti Viialainen avas karmi tegelikkust Ida-Soome linnakeskustes.

”Ida-Soomes on rahvastiku areng paljudes kohtades dramaatiline. Aastateks 2018-2040 ennustatakse piirkonna rahvaarvu kahanemist 126 000 inimese võrra ja väljaränne puudutab just kõige elujõulisemat rahvastiku osa. Õnneks mahub hulka ka edukaid – näiteks Kuopio on positiivse rändega omavalitsus ja Joensuu elujõulisuselt Soome tugevuselt kuues linnapiirkond,” märkis Viialainen.

Probleemide lahenduseks pakkus Viialainen muu hulgas regionaalhalduse reformimist.

”Soomes on segane ja kattuv regionaalhaldus, kus tehakse ära liiga vähe. Vaja on tõhusamat ja terviklikumat haaret, mis põhineb laialdasel koostööl. Joensuu elujõulisus on selle kohta julgustav näide. Kui saadakse nägijad ja tegijad sama laua äärde, on lihtsam planeerida tihedat ja ligitõmbavamat linna, mis ehitatakse olemas olevate tugevuste arvel.”

*Kestlike linnakeskkondade baromeeter 2019
Kestlike linnakeskkondade baromeeter koostati nüüd teist korda. Küsitlus on suunatud järgmiste kaheksa linna elanikele: Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu, Oulu, Jyväskylä ja Kuopio. Andmeid koguti CINT Ab internetipaneelis 16.-27.09.2019. Vastajaid oli 1022. Valim esindab uuritud linnade 18-75-aastast elanikkonda ea, soo ja linnade suuruse suhtes.

Baromeetri tulemustest ja linnaarendamise teemadest räägiti YIT 12. novembril 2019 juba seitsmendat korda korraldatud seminaril ”Kestlikud linnakeskkonnad”, kuhu oli registreerunud umbes 200 linnade ja kinnisvaravaldkonna otsuste tegijaid. Sel aastal olid teemad muu hulgas ringlusmajandus, linnastumine, co-living ja töö muutumine. Seminari teema oli ”Millest on kestlikud linnad tehtud?”

Lisainformatsioon:
Juha Kostiainen, kestliku linnaarendamise juht YIT Oyj, tel 0400 721 475, juha.kostiainen@yit.fi  
Johanna Savolainen, kommunikatsioonijuht, YIT Oyj, tel 044 305 4594, johanna.savolainen@yit.fi

Allikas: www.yitgroup.com

YIT on suurim Soome ja oluline Põhja-Euroopa ehitusettevõte. Me arendame ja ehitame kortereid, äripindu ja terveid piirkondi. Lisaks sellele oleme nõudliku infrastruktuuri rajajad ja teekatete ehitamise spetsialistid. Koos klientidega loovad meie ligi 10 000 professionaali senisest funktsionaalsemaid, atraktiivsemaid ja jätkusuutlikumaid linnu ja elukeskkondi. Tegutseme 11 riigis: Soomes, Venemaal, Skandinaavias, Balti riikides, Tšehhis, Slovakkias ja Poolas. Uus YIT sündis, kui enam kui saja-aastased YIT Oy ja Lemminkäinen Oy 2018. aasta 1. veebruaril ühinesid. Meie viimati esitatud 2018. aasta pro forma käive oli ligikaudu 3,2 miljardit eurot. YIT Oy aktsia on noteeritud Helsingi Nasdaq OMX börsil.  www.yitgroup.com