Keset maailma saginat pöördub pilk kodu poole

Tööelu juba muutus, kas järgmisena on koduse elu kord?

Koroonapandeemia on muutnud soomlaste elu vähemalt hetkeks väga kodukeskseks, lausa äärmuslikuks kodus istumiseks.

See peegeldub näiteks teatud valdkondade ettevõtete tulemustes: ehitus- ja remondikaupade käibe kumulatiivne kasv aasta algusest on 6% (allikas) ja suvel võis paljude inimeste ostukottidest leida Fiskarsi aiakääre (allikas).

Ka YIT korterid on korralikult kaubaks läinud, mis ilmneb meie värskeimas kvartaliaruandes.

Arvamusi ja kogemusi kodus olemise ning teisalt lisandunud kaugtöö ja sotsiaalse isoleerumise headest ja halbadest külgedest on mitmeid. Ühte meelt võime kindlasti olla selles, et eriti sellistel aegadel on põhjust olla tänulik, et elamistingimused Soomes on Euroopa parimad (allikas) ja et meie hooned on võrdlemisi uued.

Muutuse ja kodus olemise kestuse kohta ei ole veel midagi teada, seda näitab vaid aeg.

Mina isiklikult usun, et tulevikus ei ole näiteks töö tegemiseks paljude jaoks päriselt üht teatud aega ja kohta. Me oleme sel aastal lihtsalt nii tohutu digi- ja ennekõike usaldushüppe teinud. Vaevalt ka ärireisid endisel kujul taastuvad, kui virtuaalkohtumised nii tõhusaks osutuvad.

Üks koroona pikaajalisi mõjusid võibki olla – vähemalt infotöö tegijate jaoks – varasemast suurem valikuvabadus. Minu enda töö seisukohalt on muidugi huvitav mõelda, kuidas see peegeldub lisanduvatele kaugtöökohtadele ka koduses elus.

Meie värskes kestlike linnakeskkondade baromeetris on mõningaid tulemusi, mis võivad seda küsimust veidi valgustada. Küsitlus viidi baromeetri jaoks läbi 2020. aasta septembris kolmandat korda.

Baromeetrist selgub muu hulgas, et tubli pool suurte linnade elanikest on oma kodu koroonapandeemia ajal uuendanud (remontinud või korraldanud ümber ruume / uuendanud sisustust).

Kõige ligitõmbavamad on vastajate arvates meie linnakeskkonnas loodus, teenused ja liiklusühendused. Ideaaltöökoht asub aga nii lähedal, et sinna saab minna kõndides või jalgrattaga – tõsi, suurenenud huvi kaugtöö vastu paistab vastustest selgesti välja. Koroonaaeg on pannud helsinglasi, espoolasi ja vantaalasi kaaluma linnalähedastesse valdadesse kolimist.

Inimestel on seega palju erinevaid elukohta puudutavaid ideaale, plaane ja eesmärke, mille teostumist on pika ajaperioodi jooksul huvitav jälgida. Seni näib linnastumine suures pildis jätkuvat vähemalt endisel moel.

Koroona on sundinud meid oma elustiili muutma ja teisalt andnud ehk aega mõelda, mis meile tõeliselt tähtis on. Paljude puhul on vastus olnud üsna ühene: tervis, lähedased inimesed ja – kodu.

Loodan, et võimalikult paljudel meist on võimalus elada nüüd ja tulevikus soovitud viisil, viia ellu oma koduga seotud unistus ja samas näidata oma valikuga suunda tuleviku elupaikadele.

Tööelu juba muutus – kes teab, võib-olla on järgmisena koduse elu kord. Oleme innukalt teel kaasas.

Marko Oinas.png