Varem panipaigana kasutatud rõdust on saanud kodu lisapind

Sel kevadel on rõdul moes haljastuse ning õue- ja toamööbli kombineerimine, räägib sisearhitekt Niina Ahonen.

Rõdust on saanud viimastel aastatel korteri üha olulisem osa ja see suundumus on koroonapandeemia ajal ainult süvenenud, leiab Stailia sisearhitekt Niina Ahonen.

„Rõdu peetakse praegusel ajal lisatoaks ja see sisustatakse korteri osana. Seega pole enam tegemist lao- ega tuulutusruumiga. Seda on toetanud ja kiirendanud klaasimise levik – praegusel ajal soovib igaüks oma rõdu klaasida, kui seda pole juba tehtud.“

Ahonen on veendunud, et rõdu pakub korrusmaja elanikule kosutust, sidet loodusega ja võimalust keskkonda muuta.

„Rõdu on nagu mikroskoopiline puhkuseoaas. Rõdule minnakse tööst pausi tegema, lõõgastuma või kohvi või sööki nautima.“

Ahoneni tähelepanekuid toetab ka YIT tellitud ja Prior Konsultointi 2020. aasta sügisel korraldatud baromeeteruuring „Kestävät kaupunkiympäristöt“ („Kestlikud linnakeskkonnad“), millest selgus, et enamik Soome linnaelanikest (67%) soovib klaasitud rõdu, kuigi see kergitab korteri hinda. Korteriühistu ühist hoovi ja soodsamat korterit sooviks rõdu asemel meelsamini 21% linnaelanikest (lisateave).

„Mina usun, et klaasitud rõdu on populaarne, kuna seda saab möbleerida. Oleme näinud oma objektidel tõesti kaunilt sisustatud klaasitud rõdusid, mis laiendavad kodu ja selle õhkkonda ilmakindlasse välisruumi,“ räägib YIT juht Marko Oinas.

Moeteadlik inimene valib taimed ja sisemööbli

Ahoneni sõnul on sel kevadel rõdul moes haljastuse ning õue- ja toamööbli kombineerimine.

„Haljastaja peab alati mõtlema, millisesse ilmakaarde tema rõdu jääb ning millisel ajal päevast ja kui kaua sinna päike paistab. Selle teabe põhjal on lihtne aiakauplusest taimede valikul abi küsida. Ise propageerin kunsttaimi, mis ei närtsi palavuse käes ja saavad ka pikema suvilas viibimise ajal omapead hakkama.“

Sisemööbli ja -vaipade viimist rõdule pooldab Ahonen juhul, kui sisustaja mõtleb järele, kui hästi on tema rõdu ja selle sisustus kaitstud niiskuse ning päikese eest. Kangad võivad kergesti pleekida ja teatud materjalid niiskuda. Võimalusi on palju – kui rotang rõdule ei sobi, võib kaaluda näiteks polürotangit.

Rõdu sisustajal soovitab Ahonen alustada põrandast.

„Mõelge esmalt, kui suur on rõdu pindala ja millisel materjalil te soovite seista. Seejärel saate otsustada, kas tuua rõdule vaip või ehk paigaldada puitpõrand. Suurus jällegi määrab selle, kui kogukaid mööbliesemeid on võimalik hankida. Kui rõdu on avar, võib mööblit eri kasutusotstarbel rühmitada. Ühte nurka diivan, teise istutuskastid jne. Mööbliesemete valik oleneb sellest, mida soovite oma rõdul teha. Ehk isegi magada või telkida?“

Edaspidi rõdu tähtsus ja mitmekülgsus Ahoneni arvates ainult suureneb.

„Usun kollektiivsuse kasvu. Ehk näeme tulevikus tõeliselt suuri, kuid ühiskasutuseks mõeldud rõdusid,“ prognoosib Ahonen.

Lugege lähemalt
Viisi vinkkiä parvekkeen vihersisustajalle
Inspiraatiota lasitetun parvekkeen sisustamiseen

Lisateave
Marko Oinas, juhataja asetäitja, Asuminen Suomi ja CEE segment, YIT Oyj, tel 040 506 7430, marko.oinas@yit.fi 
Niina Ahonen, sisearhitekt, Stailia, tel 040 703 2940, niina.ahonen@stailia.fi 
Johanna Savolainen, kommunikatsioonijuht, YIT Oyj, tel 044 305 4594, johanna.savolainen@yit.fi

YIT on Soome suurim ja Põhja-Euroopa peamine linnaarendaja ja ehitusettevõte. Meie eesmärk on luua senisest vastupidavamaid, funktsioneerivamaid ja atraktiivsemaid linnu ja elukeskkondi. Arendame ja ehitame kortereid, äriruume ja tervikrajoone. Samuti oleme nõudliku taristuehituse spetsialistid. Omame koos äripartneritega kinnisvara, mis toetab meie suuremate arendusprojektide elluviimist. Pakume klientidele ka kinnisvara väärtust suurendavaid teenuseid. Anname tööd ligi 7400 spetsialistile kümnes riigis: Soomes, Venemaal, Rootsis, Norras, Eestis, Lätis, Leedus, Tšehhis, Slovakkias ja Poolas. Meie 2020. aasta käive oli ligikaudu 3,1 miljardit eurot. YIT Oyj aktsia on noteeritud Nasdaq Helsingi Oy börsil.