• EE Articles
  • 06.11.2020
  • YIT OYJ

Robotid peavad veel oma aega ootama

Ehitusprojektide tulevik kujuneb jagatud eesmärkide, informatsiooni ja protsesside kaudu.

Lisaks digitaliseerimisele kiirendab murrangut ehitusvaldkonnas muu hulgas muutuv tööjaotus, ühistegevuslikud projektimudelid ja ühilduvad protsessid. Robotitel tekib võimalus ehitusobjektide ülevõtmiseks alles siis, kui protsessid on viimistletud ja standardiseeritud, võttes arvesse tingimusi ja tööriistu.

Kui jutt läheb teatud valdkonna digitaalsele murrangule, liigub paljude mõte inimtöö asendamisele masinatega. Sedalaadi visioone võib leida ka ehitusvaldkonnas. Näiteks 2016. aasta sügisel ennustati, et tuhanded Londonis pilvelõhkujaid ehitavad töölised võivad varsti oma töö robotitele kaotada.

Ehitusobjekt ei ole aga roboti jaoks lihtne töökeskkond. Aalto ülikooli ehituse tootmismajanduse professor Olli Seppänen tuletab meelde, et töö ehitusobjektidel kulgeb harva algusest lõpuni plaani järgi. Torulukksepad, elektrikud ja tislerid peavad näiteks tihti oma töös improviseerima. Robotid, vähemalt praeguse põlvkonna omad, ei ole pidevalt muutuvas füüsilises keskkonnas väga edukad, sest neil puudub võime  tulla välja loovate lahendustega

 “Mina muudaksin esmalt ehitusprotsessi standardiseeritumaks. See hõlmaks muu hulgas kõigi ühist ülevaadet reaalajas toimuvast olukorrast ja muudest digitaalsetest tööriistadest. Alles siis, kui inimene suudab ise majaehitusobjektil tegutseda nii, et asju ei pea enam üldse improviseerima, hakkab ehitusobjekt olema valmis ka robotite jaoks,” ütles Seppänen, kelle uurimisvaldkondade hulka kuuluvad ehitusobjekti operatsioonide ja projekteerimise juhtimise arendamine ning ka erinevad rakendused hetke olukorrast ülevaate saamiseks.

yit-porajumbo.jpg

Ehitaja roll kasvab

YIT äritegevuse arendamise eest vastutav tegevjuht Juhani Nummi on märganud, et arutelus ehituse tuleviku üle saavad mõistetavalt suurema osa tähelepanust robotid ja muud erinevad tehnoloogiad. Ometi on vähemalt sama tähtis pöörata tähelepanu ka megatrendidele nagu kliimamuutus ning valdkonna struktuurilised muutused ja arengud, mis on seotud tööjaotusega.

 “Üks tegevusala tööjaotust mõjutav jõud on omaarendusliku tegutsemise tugevnemine. Traditsiooniliselt on ehitaja olnud töövõtja, kes pakub kliendi loodud valmis plaanile hinna. Omaarenduslikus mudelis võtab ehitaja palju suurema rolli – temast saab müügiriski võtja ja kogu projekti koostaja. Projekteerimisfaasis asub ta tegutsema varem ning jääb vastutavaks pikemaks ajaks pärast projekti lõpule viimist. See on kasulik kõigile asjaosalistele,” ütles Nummi.

Nummi sõnul on omaarenduslik äri seotud suurema kliendile orienteerituse ja lisaväärtusega. Ehitusettevõte ei ole enam konkurentsis tegutsev töövõtja, vaid suudab erinevaid osi ühendades luua kliendile sobivaima terviku. Seda tehes liigub ehitusettevõte lähemale mõlemale väärtusahela otsale.

“YIT-s esindab väärtusahela algusosa muuhulgas vastutustundlik linnaareng, mis loob võimalusi ideede pakkumiseks ja arendusettepanekute tegemiseks linnadele juba üldplaneeringu koostamise faasis. Teises otsas on näiteks kogu elamise ja töötamise elukaar ning sellega kaasas käivad teenused. Need lähtuvad klientide vajadustest, mis puudutavad tingimusi, kus nad tegutsevad. Klient ei taha tingimata omada seina, talle on tähtsam saada kodule või tööle sobivad tingimused. Tulevikus võetakse neid tegureid ehitusprojektide kõigis faasides üha rohkem arvesse,” usub Nummi.

livingroom.jpg

Ühistegevuslikke projektimudeleid toetavad uued tehnoloogiad

Väärtusahela keskmes on endiselt ehitustegevuse tuumik, projekti teostamine – aga isegi see ei ole endine. Alliansid ja muud ühistegevuslikud projektimudelid on viimaste aastatega populaarsust kogunud. Ühistegevuslikud teostamismudelid on kasulikud ka väiksemates projektides.

“Traditsioonilised projekti teostamise mudelid kipuvad olema sellised, et kui projekti üks osapool võidab, siis teine kaotab. Alliansimudeli populaarsus põhineb minu arvates sellel, et erinevate osapoolte huvid on samasuunalised. Kui kõik alates projekteerijast kuni lõppkasutajani on samas paadis, saab tegutseda kõigi seisukohalt mõistlikumalt,” ütles Seppänen.

Ta toob välja, et ehitusprojektide juures toimuvad alati keerulised arutelud, projektimudelist sõltumata. Ühistegevuslike projektide puhul toimuvad need arutelud aga tavaliselt varasemas faasis. See tähendab, et ühiseid reegleid ja protseduure teavad reaalse tegevuse alates juba kõik.

“Kui keerulised arutelud peetakse ära kohe alguses, pannakse grupi tegevuse jaoks vajalik usaldus paika juba enne, kui töö projekti kallal algab. See kipub koostööd tugevdama. Ei ole ime, et ka traditsioonilisematel töövõtumudelitel on hakanud tekkima ühistegevuslikke jooni,” märkis Seppänen.

Juhani Nummi on ühistegevuslike mudelite eeliste kohta samal arvamusel.

“Ühistegevuslike mudelite populaarsust kasvatavad muu hulgas ka paljud töötaja- ja kliendikogemusega seotud põhjused, nagu näiteks avatus, vastastikmõju, ühise eesmärgi nimel töötamine ja lõppkasutajate vajaduste suhtes tähelepanelikum olemine,” ütles Nummi.

Praktilist tegevust ja usaldust allianssides võivad toetada digitaalsed lahendused, mis suurendavad partnerite vahelist läbipaistvust. Näiteks digitaalselt tekitatud olukorra ülevaade on alati ajakohane ja võimaldab osapooltel tagada, et projekt edeneb kõigi seisukohalt ausalt.

“Toimivas alliansis on kõigil huvi informatsiooni jagamises osaleda. Kui igaüks saab kasumit ja boonuseid selle järgi, milline on ühine edukus, julgustab see olema avatud. Uued tehnoloogiad käivad seega omamoodi käsikäes projekti- ja lepingumudelite arenguga,” lisas Seppänen.

Ehitusobjekt 2030. aastal

Ehituse digitaliseerumine edeneb mitmel rindel. Ehitusobjektidel kasutatakse näiteks rohkem andureid, kaameraid ja tehisintellekti. Need tehnoloogiad koguvad ja töötlevad andmeid, kiirendavad andmete liikumist, suurendavad läbipaistvust ja vabastavad inimeste aega tegelemiseks ülesannetega, mis vastavad nende põhioskustele.

“Ehitusobjektide automatiseerimine kõrvaldab käsitööd muu hulgas andmekogumise ja -sisestamise juures. Edaspidi võib tööline või robot liikuda iga päev koos 360-kraadise kaameraga kindlat teed mööda läbi objekti ning kaamera salvestatud ja tehisintellekti analüüsitud andmete põhjal võivad kõik asjaosalised reaalajas näha, millises järgus mingi ruum on. Ühtlasi hoitakse kokku aega, sest ringkäike objektil on vaja vähem,” selgitas Seppänen. Ta usub, et 2030. aastal on võimalik saada põhjalik ja ajakohane ülevaade ehitusobjekti hetkeseisust ilma seda isiklikult külastamata.

Kõige kohta tekitatavate andmete hulk kasvab pidevalt. See muudab võimalikuks koondülevaate saamise isegi suurest ehitusobjektist, mis vähendab objekti juhtimise probleeme märgatavalt. Erinevatelt ehitusobjektidelt kogunevad andmed muudavad võimalikuks ka probleemide ennetamise. Paraneb ka varustamine ja logistika. Täpsemat tarneahela juhtimist saab kasutada erinevate elementide tootmise täpse faasi väljaselgitamiseks ja objektile kohale toomise optimaalse ajastuse väljaarvutamiseks.

yit_digitaliseerumine.jpg

Aga need robotid? Kas hakkame neid lähitulevikus ehitusobjektidel nägema?

Seppänen märgib, et autonoomseid masinaid on tegelikult juba juhitud infrastruktuuriobjektidel paljudes riikides, sealhulgas Soomes. Infrastruktuuriprojektide digitaliseerimine on jõudnud kaugemale, kui enamik inimesi arvab.

“Majaehituses avavad mängu jälgimisrobotid, mis liiguvad ehitusobjektidel ja edastavad pilti. See, et robot töötaks ehitusobjektil iseseisvalt näiteks müüri ladumisel või seinapaneelide paigaldamisel, eeldaks tootmisprotsessi harmoniseerimist ja standardiseerimist. Ehituselementide eeltootmises on seevastu juba valmisolek palju ulatuslikumaks robotite kasutamiseks olemas.”

Nummi jagab seisukohta, et robootikat ja automatiseerimist kasutatakse esmalt eeltootmises. Tööstuslikus ehituses ehitatakse hoone osad valmis siseruumides ja asetatakse seejärel ehitusobjektil kiirelt paika. See vähendab märkimisväärselt tööjärke objektil. Moodulid saab kuivades tehaseruumides üsna suure viimistlusastmega valmis ehitada.

“Tööstuslikus ehituses on toode, plaan, eeltootmine ja objektil paigaldamine ühendatud sujuvaks ahelaks. Taktiajaga tootmine ja logistika mängivad selles tähtsat rolli.”

LAADI ALLA PROJEKTIMUDELI JUHISED


Allikas:
YIT.fi