Koroonaviirus on andnud tõuke õnnelikuma ja paindlikuma tööelu suunas

Koroonaviirus tungis kevadel hooga meie argiellu. 40% personalist tegi pea täielikult kaugtööd ja 60% jätkas tööd meie objektidel, võttes välgukiirusel kasutusele koroonaviiruse põhjustatud tervise ja ohutusega seotud uued tegutsemisviisid. Selle eest kogu seltskonna ees müts maha. Küünarnukkide kokkulöömised kätlemise asemel, ohutu distantsi hoidmine kohtumistel ja kõrged hügieenistandardid on loodetavasti kõigi jaoks nüüd igapäevased. Totaalne isoleerumine on õnneks taandumas ka kaugtööd teinute puhul. Parajasti mõtleme nii meie kui ka paljud teised organisatsioonid pikaaegsemate ruumilahenduste ning tasakaalu üle kaugtöö ja kontoritöö vahel.

Meie väljaande “Aasta null: 7 õppetundi töö tuleviku kohta” intervjuudest jäi peamiselt meelde usalduse loomise tähtsus, kohtumiste olulisus inimeste heaolus ning töö ja eriti juhtide töö muutumine.

Kaugtöö maksimaalne võimaldamine oli tervise ja ohutuse tõttu kevadel vältimatu. Kõrgendatud valmisoleku, juhiste andmise ja ruumide ümberkorralduste järel on kontrollitud, ohutu naasmine kontoritööle jälle võimalik. Nüüd tunnistatakse, et kõiki ekspertülesandeid ei saa ilma füüsilise suhtlemiseta täita. Kohtumiste piiramine tõi esile ka probleemid rahulolu osas.  Töökaaslased mängivad meie igapäevases heaolus suurt rolli.. Juba ainuüksi töökollektiivi füüsiline juuresolek ja toetus annavad argielule rütmi. Kaugtööl jäävad lõunad söömata, pausid pidamata ja närvid lähevad pingule, kui kodu ühisest söögilauast saab perekonna töölaud.

Õppisime kevadel kaugtööharjutusel algtõed kiiresti selgeks, aga seda osaliselt vigade kaudu. Saime tehnika kiiresti käima. IT-ekspertide väärtus sai teenitud tunnustuse. Digitaalsus näitas oma jõudu. Koosolekute päevakorrad tihenesid ja pikkused lühenesid ning inimesed tundsid end efektiivsena. Alguses lausa nautisime seda, et ajasime videokoosolekutel pidžaamapüksid jalas ja ranged särgid seljas efektiivselt tööasju. Aega ei kulunud tööle sõitmiseks ega asjatuteks juhuslikeks jutuajamisteks koridorides.

Varsti hakkas tulema tagasisidet Teams’i maratonide väsitavuse, laste kodukooli kaasa toodud lisastressi, puudulike pauside ja viletsa ergonoomia kohta. Inimeste igatsus üksteise järele kasvas. Toimuma hakkasid virtuaalhommikukohvid, -jooksud, -peod, -kontserdid ja erinevad distantsilt peetud tähtpäevad. Inimlikkuse, empaatia ja vaba vestluse vajadus tõmbas ka ilma päevakorrata virtuaalkohtumiste poole.

Kogemused ja küsitlustega kinnitatud inimeste arvamused ütlevad, et jätkame tööd ka tulevikus kontori- ja kaugtööd ühendava paindliku tervikuna. Julgustan selle teema üle arutlema ning otsima tasakaalu ning oma oskusi ja teadmisi selles valdkonnas suurendama. Kus saab koos innustuda, luua ja arendada? Kuidas toetatakse inimeste vastupidavust ja heaolu, kui virtuaalmaailm kasvab? Milliseks muutub juhi roll ja millist toetust sellele vaja on? Milliseid tööeluteenuseid ja personalisoodustusi pakutakse tulevikus, kui isiklik töökoht on pea kus iganes maailmas? Kuidas muutuvad tööseadusandlus ja maksustamine?

“Ettevõtetes on ruume ja nende kasutamisega seotud juhiseid kiiresti nõuetele vastavaks kujundatud, et personal julgeks kontoritesse naasta. Nii inimeste heaolu tööl, koostöö sügavust kui ka töö tootlikkust silmas pidades on kaugtöö paljudes ettevõtetes koroona tõttu ületähtsustunud. Praegused ruumid ei vasta vajadustele ja nende arendamist arutatakse tõenäoliselt igas organisatsioonis.”

- Pii Raulo

Kogu maailma ühendab mure tervise ja ohutuse pärast, mis ilmneb tugevalt meie igapäevases käitumises. Maskid näol, plastiksirmid kassapidajate ümber, ohutut distantsi näitavad kleebised põrandal, ajutised vaheseinad kirjutuslaudade ümber ja lugematud käte desinfitseerimise punktid räägivad sellest, et võtame oma tervist ja ohutust tõsiselt.

Ettevõtetes on ruume ja nende kasutamisega seotud juhiseid kiiresti nõuetele vastavaks kujundatud, et personal julgeks kontoritesse naasta. Nii inimeste heaolu tööl, koostöö sügavust kui ka töö tootlikkust silmas pidades on kaugtöö paljudes ettevõtetes koroona tõttu ületähtsustunud. Praegused ruumid ei vasta vajadustele ja nende arendamist arutatakse tõenäoliselt igas organisatsioonis.

Füüsiliste tööruumide uuendamine ja isegi suuremad muudatused on vältimatud. Ehitatud keskkond toetab ideaalis meie võimalusi ennast teostada, see saadab sõnumi meie kultuuri kohta ja räägib sellest, mis on meile oluline.  Koroonaaeg on sellega seotud asjad päevakorda toonud: millist elu tahame elada, et see oleks õnnelik ja ohutu? Millises keskkonnas see kõige paremini õnnestuks? Kus ja kuidas on tööd kõige mõistlikum, innustavam ja tootlikum tulevikus teha?

YIT ja Microsoft haarasid paeluvast teemast üheskoos kinni. Palusime 20 mõjukal isikul ühiskonna erinevatest sektoritest jagada nõuandeid ja  oma visioone tuleviku töö ja tööelu muutuste kohta ning panime nendest väljaande kokku. Loodan, et saad sellest väljaandest nõuandeid ja inspiratsiooni oma töökollektiivi väljakutsete ja jõuvarude väljaselgitamiseks. Oleme veendunud, et kõige paremini suudavad edasi minna need, kes toetavad inimeste õnne ka tööelus. See on ületamatu strateegiline konkurentsieelis.

Pii Raulo
EVP (HR), YIT Group

Laadi alla väljaanne "AASTA NULL: 7 ÕPPETUNDI TÖÖ TULEVIKU KOHTA", mille jaoks me intervjueerisime 2020. aasta suve jooksul juhtivaid tööelu uurijaid ja ettevõtete juhte. Väljaande on koostanud YIT ja Microsoft.