Meil on mõistlik ehitada keskkonda ja transpordisüsteeme, mis ei sõltu autodest

Ta räägib oma visioonidest YIT üritusel ”Kestlikud linnakeskkonnad” Helsingis 12. novembril. Uurisime, millised on Kenworthy sõnavõtu võtmesõnumid ja ootused üritusele.

1. Annad praegusel hetkel kursusi ja juhendad jätkuõppes olijaid kestliku linnaplaneerimise alal, keskendudes transpordiküsimustele ja eriti sõltuvusele autodest. Milliste ootustega tuled üritusele ”Kestlikud linnakeskkonnad”?

Olen uurinud linnade ja transpordi suhteid alates aastast 1978. On tähtis jätkata selliseid uuringuid, aga minu jaoks on veel tähtsam näha uuringutel põhinevaid programme linnades elluviiduna.

Linnadel on palju väljakutseid, mis avaldavad mõju nii kohalikult kui ka ülemaailmselt. Meil tuleb muuta viisi, kuidas viime läbi linnaarendust ja arendame linnasüsteeme. Selleks ei ole vaja ”raketiteadust”, vaid eesmärgipärast koostööd heade ideede elluviimiseks. Seetõttu tahan olla mõjutamas tõelisi muutusi linnades.

Sellistel üritustel saavad erasektor, avalik sektor ja kogukonnad omavahel kohtuda ja arutada praktilisi muutusi, mis parandavad meie kõikide elukvaliteeti. Need muutused peaksid aitama kaitsta ka kohalikku ja globaalset keskkonda, millest me oleme kõik sõltuvad. Loodan, et päeva lõpuks mõistavad kõik veidi paremini, kuidas aitavad linnaarendus ja nutikad transpordisüsteemid luua paremaid linnu.

Minu arvates annavad sellised üritused lootust tulevikule. Inimeste aega ja energiat ei tasu kasutada ainuüksi selle pärast muretsemisele, kui keeruline muutus on.

2. Sinu sõnavõtt käsitleb transpordikeskset arendamist, rööbasühenduste tähtsust ja autosõltuvuse lõpetamist linnades. Kas võiksid anda paar maiuspala oma tähtsamate sõnumite kohta?

Linnad peaksid ehitama keskkondi ja transpordisüsteeme, mis ei ole sõltuvad autodest. See eeldab, et piirkondadest tehakse piisavalt tihedad ja maakasutuselt mitmekülgsed, et lühikesi vahemaid saab mugavalt läbida jalgsi või jalgrattaga. Linnaarendamises tuleks piirkondadesse planeerida piisavalt ”kriitilist massi”, mis annab aluse panustada kvaliteetsesse ja tiheda sõidugraafikuga ühistransporti. Ühistranspordil on enda ümber vaja töökohtade ja elanike kontsentratsioone.

Linnades peaks olema mitmeid elujõulisi keskusi, mis on planeeritud ühtviisi jalgsi käimise, jalgrattasõidu ja ühistranspordi kui ka autoliikluse tingimustel. Selline planeerimine viib mitmekeskuselise linnaarendusmudelini, mis võib muu hulgas aidata arendada võrgustikulaadseid ühistranspordisüsteeme. Need annavad võimaluse liikuda mugavalt ja kiiresti ükskõik millises suunas linnas – mitte ainult kesklinnast äärelinna ja tagasi.

Mudeli õnnestumise seisukohalt on kriitiline, et pööraksime kogu aeg hoolikalt tähelepanu linnaplaneerimise kvaliteedile ja avalike piirkondade mugavusele, ligitõmbavusele, ohutusele ja elujõulisusele. Ühistranspordile toetuvas linnas on võimalik ka piirata teede laiendamist ja parkimiskohtade arvu. Lisaks sellele on tihti vaja mingeid ummikumaksu vorme, et kontrollimatu autode kasutamise suuri ühiskondlikke kulusid saaks paremini autokasutajatele tagasi peegeldada.

Selleni jõuame ainult siis, kui kõik poliitilised suunaviidad näitavad ühe eesmärgi suunas. Valitsus, erasektor ja kogukonnad peaksid tegema koostööd, et luua partnerlusi, mis panevad muutuse toimuma.

3. Kui tähtis teema on rööbastransport teie arvates Soome linnade kestliku arengu jaoks?

On näidatud, et rööbastransport hoogustab paljusid linnade taotletavaid muutusi nii üldiselt kui ka Soomes. Rööbasteede ümber planeeritud linnades kasutatakse kõige rohkem ühistransporti ning ka käiakse jala ja sõidetakse jalgrattaga rohkem. Lisaks sellele on seal vähem emissioone, vähem transpordi põhjustatud energiatarbimist ja vähem liiklussurmi kui linnades, kus rööbassüsteem on nõrk või ühistransport põhineb ainult bussidel.

Raudteed ja rööbasühendused annavad jaamade ümber tugevad tugipunktid, mille najale võib rajada linnadele vajalikud elujõulised linnaosakeskused. Ka ettevõtted paigutuvad ja investeerivad kõige meelsamini rööbastranspordi äärde, sest siis arvatakse, et ühistranspordiühendused püsivad selles piirkonnas ka edaspidi.

Ka bussid on ühistranspordi jaoks tähtsad. Oleme täheldanud, et linnades, kus rööbastransport on tugev, kasutatakse ka busse elaniku kohta rohkem kui linnades, mille ühistransport põhineb ainult bussidel.

4. Üritus ”Kestlikud linnakeskkonnad” on hea koht ka võrgustumiseks. Millistel teemadel tahaksid eriti vestelda külaliste ja teiste kõnelejatega?

See, kuidas me peame üldiselt võttes linnu kestlikumas suunas arendama, on üldiselt selgem kui see, kuidas see erinevates linnades praktikas ellu viiakse. Minu arvates on väga tähtis õppida mõistma erinevate linnade erinevaid olukordi ja eeskätt linnade poliitilisi ja juhtimisega seotud vaatepunkte. Neil on palju tähtsust uurides ja kindlaks määrates, kuidas leitakse ja käsitletakse uusi ideid või muutusi tavapärases tegevuses.

Kuigi linnad on erinevad, on kogemuste vahetamisest alati kasu. Selleks on vaja projekte, mis tõstavad esile uusi positiivseid viise linnaarenduse ja ühistranspordi realiseerimiseks. Oleks huvitav arutada, kuidas neid asju Helsingis ja teistes Soome linnades edasi viiakse.

YIT seminar ”Kestlikud linnakeskkonnad” korraldatakse sel aastal 12.11.2019 juba seitsmendat korda. Selleaastane teema on ”Millest on kestlikud linnad tehtud?” Seminaril avalikustatakse ka Kestlike Linnakeskkondade Baromeetri tulemused. Sel aastal teist korda koostatava baromeetri eesmärk on uurida, milliseid linnakeskkondi Soomes hinnatakse ja arendada tahetakse. Linnade arendamine on YIT strateegia ja äritegevuse keskmes. 

Lisainformatsioon: Johanna Savolainen, Communications Manager, YIT Corporation, tel. +358 (0)44 305 4594, johanna.savolainen@yit.fi  

YIT on suurim Soome ja oluline Põhja-Euroopa ehitusettevõte. Me arendame ja ehitame kortereid, äripindu ja terveid piirkondi. Lisaks sellele oleme nõudliku infrastruktuuri ehitamise ja teekatte rajamise spetsialistid. Koos klientidega loovad meie 10 000 professionaali senisest funktsionaalsemaid, atraktiivsemaid ja jätkusuutlikumaid linnu ja elukeskkondi. Tegutseme 11 riigis: Soomes, Venemaal, Skandinaavias, Balti riikides, Tšehhis, Slovakkias ja Poolas. Uus YIT sündis, kui enam kui saja-aastased YIT Oy ja Lemminkäinen Oy 2018. aasta 1. veebruaril ühinesid. Meie viimati esitatud 2018. aasta pro forma käive oli ligikaudu 3,2 miljardit eurot. YIT Oy aktsia on noteeritud Helsingi Nasdaq OMX börsil. www.yitgroup.com .  

Allikas: yitgroup.com