Valmis Rahvusarhiivi büroo- ja arhiivihoone

Riigi Kinnisvara AS-i tellimusel on valminud kuuekorruselise büroo- ja arhiivihoone, mis on sobilik Rahvusarhiivi funktsioonidest tulenevaks tööks, vastab kehtestatud ning arhiivispetsiifilistele nõuetele ja on ülalpidamiseks võimalikult energiasäästlik, vastupidav ning kauakestev.

Nooruse tänavale rajatud hoone arhitekt on Illimar Truverk, ehitusprojekt valmis firmade Asum Arhitektid OÜ, Arhitekt11 OÜ ja Vaikla Stuudio OÜ koostöös. Hoone suuruseks on kavandatud ligi 11 000 ruutmeetrit ja selle ehitusmaksumus on 7,7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Nooruse tänavale rajatud hoone Eesti rahvusarhiivi hoone ehk Noora on projekteeritud kahe eraldiseisva hoonena: fassaadipoolses osas paiknevad viiel korrusel avalikkusele, administratsioonile ja teistele töötajatele mõeldud ruumid ning digitaalarhiiv, teine osa on monoliitne hoidlakompleks.

Hoone projekteerimisel on arvestatud ka teise ehitusetapiga, nimelt on krundile võimalik ehitada veel 10 000 ruutmeetrit hoidlapinda lisaks. Mingeid ajalisi plaane ehituse kohta pole aga paika pandud, kuna see sõltub sellest, millal «vana» osa täis saab. See võib juhtuda viie, aga võib juhtuda ka kümne aasta pärast.

Rahvusarhiiv on valitsusasutus, mis tagab isikute õiguste tõendamiseks vajaliku teabe kestmise ja kasutamise. Ühtlasi on Rahvusarhiiv teadmusasutus, mille eesmärgiks on Eesti ühiskonda peegeldava informatsiooni (dokumentaalne kultuuripärand) kogumine, arhivaalidele juurdepääsu võimaldamine nii arhiivis kui veebis ning kogude säilitamine nõuetekohastes tingimustes. Rahvusarhiiv arendab erinevaid arhiiviteenuseid ning teadus- ja publitseerimistegevust kooskõlas ühiskonna pikaajaliste huvide ja kasutajate vajadustega.

«Pikki aastaid oleme arhiiviseadust eirates tõrjunud igasugust kogumistegevust, sest meil ei ole selleks olnud lihtsalt pinda. Praegu ei oska me aga täpselt prognoosida riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste ainesevoolu, mis meile nüüd hakkab saabuma seetõttu, et tekib vaba hoidlapind,» selgitas Jaak Koiduaru.

Küll on Koiduaru sõnul kindel, et teises etapis valmiv hoidla jääb rahvusarhiivile viimaseks selletaoliseks, sest ainestik muutub üha enam digitaalseks, see tähendab, et see sünnibki digitaalsena.

Muuseas, Nooras ringkäiku tehes sai ka selgeks, et hirmul, nagu muudaks must labürindimotiividega fassaadikangas maja seestpoolt pimedaks, pole vähimatki alust – hoone on valgusküllane ning mingit rusutustunnet küll ei teki.

Aga Liivi tänava maja kuulsaid katusekontserte Nooras pidada ei saa, kuna selle katust katab moodne, kuid habras rullmaterjal, ning näiteks kontsakingadel üle selle tippimine tähendaks, et kogu katusematerjal tuleks lihtsalt välja vahetada.