• Koduostu blogi
  • 28.10.2022
  • AS YIT Eesti
  • 85 vaatamist

Uuring: kodu kehva planeeringu üle kurdab iga kolmas eestimaalane

YIT Eesti läbiviidud uuringu kohaselt valmistab kolmandikule Eesti elanikest tuska nende kodu läbimõtlemata planeering. Vastanuid häiris nii asjade hoiustamiseks vajalike panipaikade nappus kui ka külaliste võõrustamist keerukaks tegev ruumipaigutus.

Enam kui 500 osalejaga uuringu kohaselt peab läbimõeldud ja funktsionaalset planeeringut uue kodu ostmisel oluliseks või väga oluliseks 92% eestimaalastest. YIT Eesti müügijuhi Eva-Liisa Tamme sõnul eelistab üha rohkem inimesi täna korterit uusarenduses, sest nende planeeringud on vanadest korteritest oluliselt funktsionaalsemad ning ehitusjärgus korterite planeeringut ja siseviimistlust on võimalik ka enda ootustele sobivamaks kohandada.

„Uute kortermajade projekteerimisel kaaluvad arhitektid läbi kõik elanike elementaarsed vajadused, mistõttu on uusarenduste korterid üldjuhul palju parema planeeringuga kui aastakümnete eest hoopis teistsugust elustiili arvesse võttes rajatud kodud. Mõeldakse läbi, kuhu saaksid elanikud oma eluks vajalikud asjad paigutada, milline ruumipaigutus tagaks võimalikult palju avarust, aga ka piisavalt privaatsust igale pereliikmele, millised kaasaegsed lahendused tagaksid ilusa kodu ja muudaksid elu võimalikult mugavaks“ selgitas ta.

Tamme kinnitusel kehtib reegel, et mida varem arendajat oma muudatusettepanekutest teavitatakse, seda suurema tõenäosusega on võimalik korteri planeeringut kliendi soovide järgi ellu viia.

„Koduostjad asuvad oma kodu planeeringut läbi mõtlema sageli veel enne, kui ehitusmeeskond kopa maasse lööb. Hilisemas ehitusetapis tehtavad muudatused võivad nõuda juba lõpetatud tööde ümbertegemist ja osutuda seetõttu kulukamaks või halvemal juhul teostamatuks. Paljud ostjad on võtnud eelmistest puudustega kodudest kaasa hulgaliselt ootusi uuele kodule. Seetõttu oskavad nad valmiva kodu plaani põhjalikult läbi mõelda - panipaikade ja kappide asukohtadest valgustusskeemi ja elektrilahendusteni välja. Sellise selge visiooni toel on võimalik kaardistada kõik uue kodu ideaalseks planeeringuks vajalikud muudatused,“ selgitas YIT esindaja.

Blogi_kodu planeering02.jpg

YIT müügijuhi sõnul tahetaksegi kõige sagedamini muuta just korteri elektri- ja valguslahendust, näiteks pistikupesade ja lülitite asukohta ja nende arvu.

„Igal inimesel on kujunenud omad harjumused ja eelistused, mis võivad nõuda arendaja pakutud lahendusest erinevat lähenemist. Näiteks kolmetoalise korteri puhul mängib elektri- ja valgustuslahenduse juures olulist rolli see, kas teine magamistuba võetakse kasutusele töötoana või lastetoana. Kui tuba saab lastetoaks, siis võib näiteks seinalampide paigutus erineda märkimisväärselt sõltuvalt sellest, kas toas hakkab elama üks või kaks põngerjat,“ selgitas ta.

Samuti mõtlevad pered läbi selle, millise paigutusega köögimööblit nad eelistavad – nii saab tagada, et valitud köögilahenduse paigaldamine nõuab võimalikult vähe täiendavaid toru- ja elektritöid. Tema sõnul on see järelturult kortereid ostes üks suurimaid probleeme – eelmiste elanike arusaamine maitsekast ja funktsionaalsest sisekujundusest ei klapi koduostja nägemusega ning selle ümbertegemine nõuab väga suuri lisainvesteeringuid.

„Paljud YIT kliendid on toonud näiteid ideaalse asukohaga vanadest korteritest, mis on jäänud ostmata, sest eelmine omanik oli selle liiga omanäoliseks kujundanud. Planeerimisjärgus korterit ostes saab aga tulevane koduomanik valida tavaliselt mitme sisustuspaketi vahel ning teha vajadusel oma maitse järgi asendusi seinavärvis, pistikupesade ja lülitite, keraamiliste plaatide, parketi ja liistude ning siseuste toonivalikus. Nii saab korteriomanik olla kindel, et korter pakub silmailu ja mõnusat olemist nii sisse kolides kui ka aastate pärast,“ rääkis YIT esindaja.