• Koduostu blogi
  • 22.07.2021
  • AS YIT Eesti
  • 110 vaatamist

Uuring: eestimaalased eelistavad, kui naabrid ei muutu tervitamisest familiaarsemaks

YIT Eesti kevadel läbi viidud uuringust selgus, et kaks inimest viiest eelistab jääda naabritega suheldes tervitamise tasandile. Ettevõtte esindaja sõnul peegeldab jahe suhtumine naabritesse asjaolu, et enam kui kolmandikul eestimaalastest esineb tänases kodus probleeme naabritega – uuringu kohaselt häirivad tülikad naabrid nii korterites, ridaelamutes kui ka eramajades elavaid inimesi.

YIT Eesti korraldatud uuringus osalenud 501 inimesest leidis tervelt 41%, et naabrite vaheline suhe peaks piirduma teineteise nimede teadmise ning viisaka tervitamisega. Kümnendik vastajatest oli naabrite suhtes veelgi ükskõiksem ja kinnitas, et nende ideaalkodus ümbritseks neid vaid nähtamatud ja kuuldamatud fantoomnaabrid. YIT Eesti turunduse spetsialisti Kadi Aljase sõnul leidus siiski ka neid, kelle arvates võiks suhtlus naabritega olla tihedam.

„Enam kui veerand kõigist vastajatest leidis, et naabrid võiksid omavahel aktiivselt suhelda selle nimel, et ühist elukeskkonda paremaks muuta. 15% vastanutest ütlesid, et nende soov oleks saavutada naabritega sedavõrd hea läbisaamine, et nad veedaksid ka sõbralikult koos aega. Mõnevõrra vähema hulga ehk 8% arvates on ideaalsed naabrid nagu pereliikmed, kes laenavad vajadusel jahu või piima, aitavad teha remonti või kelle juurde võib muretult isegi lapsi hoiule jätta,“ rääkis Aljas.

Kui võrrelda eri rahvusest inimeste suhtumist naabritesse, üllatasid stereotüüpselt pigem kinnisteks inimesteks peetavad eestlased oma mõnevõrra soojema suhtumisega naabritesse.

„Mitte-eestlaste seas oli oluliselt rohkem neid inimesi, kes soovivad säilitada oma naabritega minimaalset kontakti. Seda võib selgitada asjaolu, et meie uuringust osa võtnud mitte-eestlastest valdav enamus ehk 70% kinnitas, et neil esineb täna naabritega probleeme – eestlaste seas vastas nii kõigest 22%,“ nentis YIT esindaja.

Uuring viitas ka asjaolule, et mida tihedam on asustus, seda kriitilisemad on inimesed naabrite suhtes. Kui Tallinna elanikest kurtis 43% vastajatest tülikate naabrite üle, siis Harjumaal ja mujal Eesti linnades jäi see näitaja 35-36% piiresse ning väiksemates asulates elavatest inimestest häiris naabrite tegevus vaid 23% vastajatest.

Kuigi naabrite vahelisi probleeme oli enim märgata korterielanike seas, siis probleeme üleaedsetega kurtis ka veerand ridaelamus elavatest inimestest ning viiendik eramajade elanikest.

YIT esindaja sõnul on naabrite vahelise suhtluse võtmeküsimuseks muidugi inimeste võime pidada kinni elementaarsetest viisakuspõhimõtetest ja ühistu või muu naabrite kogukonna kokkulepitud reeglitest. Samas on selge, et mida kehvem on hoone ehituskvaliteet, seda paremini on koduomanik kursis naabrite juures toimivaga ja seda tõenäolisemalt tekivad ka tülid.

„Meie arendusmeeskond teadvustab juba hooneid projekteerides inimeste privaatsusvajadust ning oleme võtnud lisaks muudele kvaliteedistandarditele ka helikindluse tagamise oma südameasjaks. Jälgime väga detailselt kõiki faktoreid, mis mängivad naabrite vahelise heliliikumise puhul rolli  - nii seinte, lagede ja põrandate konstruktsioone, kasutatavaid materjale, pistikupesade asukohti kui ka ventilatsioonisüsteemi ehitust, mis kõik võivad olla halva helipidavuse põhjustajateks. Oleme kindlad, et nende asjaolude arvestamine aitab säilitada majarahu ning tagada, et inimene on oma uues kodus tõepoolest õnnelik,“ ütles Kadi Aljas.

YIT on Soome suurim ja Põhja-Euroopa üks juhtivaid linnaarendajaid ja ehitusettevõtteid, mille eesmärk on luua senisest jätkusuutlikumaid, funktsioneerivamaid ja atraktiivsemaid linnu ja elukeskkondi. Ettevõte arendab ja ehitab kortereid, äriruume ja terviklikke kvartaleid ning on keerukate taristuehitusprojektide spetsialistid. Ettevõttes töötab ligi 7400 spetsialisti kümnes eri riigis. YIT 2020. aasta käive oli ligikaudu 3,1 miljardit eurot. YIT Oyj aktsia on noteeritud Nasdaq Helsingi Oy börsil.