Mänguväljak on laste arenguks ülioluline, kinnitavad teadusuuringud

Mündriku residents sobib eriti hästi just lastega peredele. Uurisime Eesti juhtivatelt laste liikumisega tegelevatelt teadlastelt, miks on mänguväljakul tegutsemine laste arengu jaoks oluline.

“Iga lapse tervisliku arengu seisukohalt on oluline piisav liikumine ja üheks viisiks on aktiivne mängimine. 3-4-aastased peaksid päevas vähemalt kolm tundi mängima, millest tund aega peaks peaks sisaldama jooksmist. Lapsel kujuneb just mänguväljakutel välja kehaline kirjaoskus. Mänguväljakute erinevate võimaluste kasutamine toetab lapse kehalise ja vaimse võimekuse arengut: teistega koos mängides arenevad välja sotsiaalsed oskused”, selgitab Tartu Ülikooli Liikumislabori juht Merike Kull.

Miks on mänguväljak lapse arengule oluline?

Lapsed õpivad mänguväljakutel oma keha valitsema. Erisugustel pindadel ja pinnavormidel pidurdamine ning üles, alla ja millegi ümber jooksmine arendavad lapse edasiliikumise oskust ja koordinatsioonivõimet. Mänguväljakutel saavad lapsed kasutada  erinevaid vahendeid - olgu see siis palli või reketiga mängimine. Mänguväljakud arendavad lastel kolme olulist tüüpi oskuseid: keha valitsemist, edasiliikumist ja vahendite käsitlemise oskust. 

“Ka kiikumine ja poomiharjutused on olulised”, ütleb Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Kenn Konstabel. “Sellest väike osa on jalgade või kehaga hoo tegemine, kuid tegelikult toimub pidev alateadlik tasakaaluhoidmine. Peale kätega liigutamise rakendame kõiki kehatüve lihaseid.”

Milline on hea mänguväljak?

Mänguväljakud teeb heaks looduslike elementide olemasolu, kus saab mängida peitust või kulli. Põõsad, lehed, okkad ja tõrud loovad võimalusi loominguliseks mänguks: mängida saab kodu, luurekat ja kulli, puulehtedest saab teha rahatähti. Mündriku residentsi mänguväljaku kõrval paiknevad õuna- ja ploomipuud, kust lapsed saavad oma kätega puuvilju noppida. 

On positiivne, et üha enam on mänguväljakutel näha erinevaid tasapindasid: iga tasapinnaline muutus tekitab võimalusi teistsuguseks liikumiseks ja mänguks. 

Koduhoovi mänguväljak kutsub lapsed õue mängima.

2018. aastal läbi viidud uuring näitas, et lapsed veedavad enam kui kaks korda rohkem aega ekraani vaadates, kui õues mängides. Selleks ajaks, kui laps saab 7-aastaseks, on ta ekraani taga istunud ligi 456 päeva – iga päev keskmiselt neli tundi. See-eest õues on laps igapäevaselt poolteist tundi ehk 182 päeva oma elust. Sellist statistikat saab parandada lastega koos õues aega veetes: mänguväljakud aitavad arendada lapse füüsilist ja vaimset tervist ning mängimine aitab kasvatada kujutlusvõimet, iseseisvust ja loovust.

Suur mänguväljak hoovi keskel loob asendamatu väärtusega kogukonnatunde. Peale selle, et lapsed õpivad tundma kodumaja ümbrust ja naabrilapsi, saavad lapsevanemad end kindlamini tunda, teades, et lapsed on õnnelikud, kui saavad mängida turvaliselt oma maja mänguväljakul.