Lõhketööd

AS YIT Eesti lõhketööde üksus (endine OÜ Lõhketööd) alustas tegevust 1992 aastal. Rohkem kui 25 aastaga on ta kasvanud üheks suurimaks lõhketöid tegevaks ettevõtteks Eestis. Pika aja jooksul on tehtud lõhketöid erinevates Eesti kohtades nii maal kui ka vees.

Omame hüdraulilisi puurpinke Sandvik DP 1100, Tamrock Ranger 500, Tamrock Ranger 700 (3 tk), Tamrock Ranger DX780, millega puuritakse 45 mm – 127 mm puurauke vastavalt vajadusele. Puurpingid võimaldavad puurida ka erineva nurga all, vertikaalselt ja horisontaalselt lubjakivisse, dolomiiti, vajadusel ka graniiti. Puurpingid on varustatud tolmupüüdmise tsüklonitega, mis puurtolmu koguvad tsüklitesse ega lase tuulel tolmu laiali puhuda.

Lõhkamisel kasutame mitteelektrilist nn. “nonel lõhkamise süsteemi”, mis võimaldab lõhata laenguauke erineva viivitusega, tagades lisaks materjali ühtlasele kobestusele ka väiksema seismiliste lainete ebasoovitava mõju ümbritsevale keskkonnale. Kasutame nii kodumaiseid Orica tooteid kui ka imporditud tooteid.

Lisaks on kasutusel ka pneumaatiline puurpink Gardner Denver, mis töötab suure võimsa kopressori Ingersoll Rand XL 850 kaasabil. Kompressor annavab õhku 24m3 / minutis. Seda võimsat kompressorit renditakse ka muudeks töödeks.

Omame ka seismograafe, millega saab mõõta lõhketöödest tulenevat võimalikku seismikat.

Tuntumad tööobjektid on olnud Tallinna Lennujaama rekonstrueerimistööd, Tammsaare tee pikendus, Kunstimuuseumi Uue Hoone pinnasetööd (lõhatud 330 000 tonni lubjakivi), vanade elumajade, ehitiste ja korstende varistamine Tallinnas, Paldiskis, Aseris, Ahtmes, Kuressaares, Raplas, Kohtla-Järvel jm. Lõhketöödega on varistatud ka endise Lihakombinaadi kaks hoonet Tallinnas.

Lisaks tehakse igapäevast tööd paljudes karjäärides üle Eesti, kus kobestame puur- lõhketöödega lubjakivi ja dolomiiti. Tallinnas Väo karjääris ja Tallinna lähistel Maardu paekarjääris kobestame lõhketöödega lubjakivi. Pärnu maakonnas Anelema karjääris ja Paide maakonnas Eivere karjääris kobestame dolomiiti. Samuti teostame puur-lõhketöid Rõstla karjääris Jõgevamaal, Lubja karjääris Raplamaal, Sutlema karjääris Harjumaal, Suurkõrtsi karjääris Ida Virumaal ja Tarva karjääris Läänemaal.

AS Kunda Nordic Tsemendile kuuluvas Kunda Aru karjääris laadime oma lõhatud mäemassi (ca 1 500 000 t aastas) nii vagonettidesse kui ka autodele. Selleks on meil kasutuses suured, 55 tonnine frontaallaadur Volvo L350F ja 37 tonnine ekskavaator Hitachi ja 27 tonnine Volvo.

Puurime ka postiauke ja maanduskontuure kõvasse pinnasesse.

Lisaks kõigele eelnimetatule projekteerime me lõhketöid. Meie projekti järgi lõhati süvaveepommid Tallinna lahes, Tallinn – Helsinki mereteel, uppunud miiniristlejal “Malõi Ohotnik”.

Eritöödest võib veel märkida lõhketöid vees. Lõhketöid on tehtud nii Roomassaare Sadamas, Virtsu Sadamas, Paldiski Sadamas, Tallinna Vanasadamas, Admiraliteedi Basseinis. Meriküla trassil Tallinna lahes süvistati 130 meetrit kaevikut samuti sügaval vees. 2008 aastal süvendati Abruka saarel veealuste lõhketöödega sealse sadama akvatooriumi.

A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte teave ohutusabinõude ja õnnetuse kohta 

YIT Eesti AS omab lõhkematerjali ladu ning on Kemikaaliseaduse alusel A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Ettevõtte kohta on koostatud eelnimetatud seaduse alusel teabeleht ja ettevõte omab Tehnilise Järelevalve Ameti poolt välja antud Lõhkematerjalide käitlemisluba nr. 01-19.
Koostatud on Päästeameti poolt kinnitatud Hädaolukorra lahendamise plaan, mille järgi tegutsetakse  ohuolukorras. Ohutuse tagamiseks teeme koostööd Päästeametiga ning jälgime Kemikaaliseaduse nõudeid. 

Käitise aadress: Lõhkematerjalide ladu, Lõhangu kinnistu Võerdla küla, Jõelähtme vald. Laokompleks asub endise Maardu fosforiidikarjääri väljatöötatud alal, Kallavere aleviku ja Peterburi mnt. vahel. 
Ohutusabinõude kohta teavet andva isiku nimi ja kontaktandmed: Andres Leht, lõhketööde üksuse juht, telefon 5134348, andres.leht@yit.ee

Lõhkematerjalide laos käideldakse ja hoiustatakse järgmisi  tooteid: 

• 1D allklassi lõhkematerjalid ja lõhkeaine- plahvatusohtlikud, väga mürgised, keskkonnaohtlikud . ÜRO nr. 1942, 0081, 0241, 0082.
• Hoiustatakse ladudes maksimaalse kogusega 57 t.
• 2D allaklassi pentaerütriit tetranitraat (P.E.T.N.) kuni 1t ÜRO nr 0443.
• 1B B (Detonaatroid) kuni 20000 tk.
• 4 S (Detonaatorid) kuni 15000 tk.
• 4 B (Detonaatorid) kuni 15000 tk.
• 3 G Pürotehnika kuni 35 t.
• 4 G Pürotehnika kuni 35 t.
• 1 C Pürotehnika kuni 0,03 t.
• 2C Pürotehnika kuni 0,01 t.
• 3C Pürotehnika kuni 0,01 t.

Võimalikud suurõnnetused ja nende tagajärjed: 

• Tulekahju: mürgiste ainete levik, süttimisoht ning põletused, mis on tingitud soojuskiirgusest, plahvatus.   
• Plahvatus: purustused ning kahjustused, mis tekivad lööklaine raadiuses tekkiva ülerõhu tõttu ning soojuskiirguse tagajärjel, lendavad killud.
• Suurõnnetuse korral on oht saada vigastusi plahvatuse tagajärjel paiskuvatest esemetest ja kildudest, samuti on oht saada vigastada lööklaine tagajärjel. Lisaks võib ohualas lenduda põlevaid osakesi, mis võimaliku
  kahjuna võivad süüdata käitist ümbritsevat maastikku. 
• Naabruses ja piirkonnas viibivate inimeste hoiatamiseks suurõnnetuse korral on ettevõtte territooriumile paigaldatud häiresireen. Sireeni kasutatakse kõikide suurõnnetuste või hädaolukordade  puhul. 
  Võimalikku õnnetust võib kahtlustada ka kuuldes plahvatust ladude piirkonnas.

• Üldhäire signaal:  Õnnetuse korral rakendub territooriumil häiresireen vahelduva helisignaaliga, kestvusega 60 sek      Häiresignaali tsüklit korratakse.
• Üldhäire lõpp: Ühtlane 60 sek pikkune helisignaal, mida edastatakse üks kord.   
• Kontroll: Häiresireeni kontroll toimub üks kord kuus, esimesel esmapäeval, keskpäeva paiku, ühekordse sireeni sisselülitusega kuni  7  sekundiks.  
• Testimise signaal elanikele kohustuslikke tegevusi kaasa ei too.

Tegevusjuhised sireeni kuulmise korral:                                                                                                   

• Kuuldes sireeni teavita ka sellest naabreid, vajadusel osuta abi.
• Viibides väljas, liigu risti tuule suunaga, võimalikult kaugele ohualast.
• Võimalusel mine siseruumi ja püsi seal, sulge aknad-uksed ning ventilatsiooni avad. Autos olles sulge uksed ja aknad ning lülita välja ventilatsioon.
• Lülita sisse Vikerraadio või Raadio 4 või telekanal ETV ja kuula seal antavaid juhiseid.
• Informatsiooni saad ka www.rescue.ee ja päästeala telefonilt 112. Ohualas asuvaid inimesi teavitatakse ka suusõnaliselt ja soovitame jälgida meediakanaleid. 
• Harjumatute lõhnade esinemisel hoia suu ja nina ees niiskeid rätikuid.
• Ära kasuta lahtist tuld!
• Kasuta telefoni ainult äärmisel vajadusel, et mitte koormata telefoni liine.

Õnnetuse korral teavitatakse Päästeametit, Tehnilise Järelevalve Ametit, kohalikku omavalitsust ja Politseid.  
Võimaliku õnnetuse korral soovitame järgida kõiki Päästeameti poolt antavaid juhiseid! 

Kaardil on näidatud lõhkematerjalide lao ohuala 1300m.