Kohalikud saidid:
Corporate site:
15.08.2018
  • EE Articles

Pressiteade: Kalamaja ehitusplatsilt on leitud ligi 20000 esemega Eesti suurim keskaegne leiukogu

Mündriku kortermajade ehitusplatsil toimuvatel väljakaevamistel on arheoloogid leidnud praeguseks ligi 20000 keskaegse eseme. Eesti arheoloogia ajaloo suurimas keskaegsete leidude kogus on haruldasi riideesemeid, ainulaadseid igapäevaesemeid, keraamikat, münte ja palju muud.

Väike-Patarei 1/Jahu 6 asuval 6850 ruutmeetri suurusel Mündriku kortermajade ehitusplatsil alustas YIT Eesti koostöös arheoloogidega väljakaevamisi aprillikuus. „Praeguseks on kinnistust läbi uuritud üle 5000 ruutmeetri ja leitud ligi 20000 keskaegset eset,“ rääkis YIT Eesti projekteerimise projektijuht Sirle Matteus. Viie kuu jooksul on arheoloogidega koostöö sujunud positiivselt ja samaaegselt arheoloogiliste töödega käivad  Mündriku kortermajade ehitustööd.

Ligi 6850 ruutmeetri suurusel keskaegse eeslinna äärealale jäänud krundil on hästi säilinud erinevate ajastute kultuurkihid, enamik leide on pärit Tallinna kõrgajast 15. sajandi lõpust. „Kogumi kõige suurem väärtus seisneb selles, et pärinedes ühest kontekstist, võimaldab see heita meil pilgu keskaegse tallinlase igapäevaellu: kust nad sõid, mida sõid, milliseid riideid kandsid ja milliseid maksevahendeid kasutasid,“ rääkis Arheox OÜ arheoloog Rivo Bernotas. Üks haruldasemaid leide on 15. sajandi lõpust pärit võtmehoidja. „Kuna rõivastel ei olnud tollal taskuid, kanti argipäevaks vajalikke tarbeesemeid vööl. Ka see võtmehoidja käis tagaküljel asunud haagiga vööl, Eestis varem sellist võtmehoidjat leitud ei ole,” sõnas Tallinna Ülikooli vanemteadur Erki Russow. Samuti on Eestis esmakordne leid pootsmani vile, millega nii laeval kui ka näiteks linnamüüril korraldusi jagati.

Huvitava asjaoluna on Mündriku krundilt välja tulnud palju religioosse taustaga esemeid, nagu pühakukujukesed, keraamilised pühapildid ja palverännumärgid. „Kirjalike allikate järgi teame, et tallinlased käisid palverännakuil väga paljudes kohtades, kuid enim olid armastatud Saksamaal asuvad pühakohad. Seda kinnitab ka nüüdseks umbes 30 palverännumärgi suurune kollektsioon nendelt kaevamistelt: märkidest tervelt seitse on toodud palverännult Bad Wilsnacki,“ lisas Russow.

Mündriku krundi leidude puhul on tegemist nii Eesti arheoloogia ajaloo suurima keskaegse leidude kogumiga kui ka Läänemere maade põhjapoolse osa ainulaadse kollektsiooniga. Ajaloolist tausta väärtustades ehitab YIT Eesti krundile väikesemahulised 3-4-korruselised Mündriku korterelamud, mille nimi viitab ajaloolisele taustale. Keskajal tegutsesid Kalamajas ettevõtlikud mündrikud, kes pidasid paadiliiklust mandri ja kaubalaevade vahel. Arheoloogilised kaevamised lõpetatakse Kalamaja krundil sügise jooksul. Mündriku krundi leidudest on plaanis korraldada avalik näitus. Põnevamate leidude pilte saab vaadata Väike-Patarei 1 asuvatel ehitusstendidel.

Piltidel olevate leidude selgitused:

Pilt 1. Võtmehoidja, 15. sajandi lõpp
Enne 17. sajandit ei õmmeldud rõivastele taskuid, mistõttu tuli argipäevaks vajalikke tarbeesemeid kanda vööl. Ka see võtmehoidja käis tagaküljel asunud haagiga vööl, võtmed kinnitati hoidja allosas asunud keti või rõnga külge. Eestist teisi sarnaseid leide ei tunta, samasuguseid võtmehoidjaid valmistati näiteks Nürnbergis 15.–16. sajandil.

Pilt 2. Pootsmanivile, 15. sajandi lõpp
Selliseid vilesid on keskajal kasutatud erinevate tööde puhul. Oma nime on vile saanud sarnaste esemete kasutamisest laevadel: pootsmanid edastasid käsklusi helisignaalidega, kuid küllap tarvitati neid ka linnamüüril või mujal, kus oli vaja kiirelt korraldusi jagada.

Pilt 3. AI 7909:941 Metskitse sarv, keskaeg
Luu ja sarv olid keskajal tavapärane tooraine, millest valmistati erinevaid esemeid või esemedetaile nagu näiteks kammid, kirjapulgad, palvehelmed, karpide ehisliistud jpm. Selle leiu puhul on näha, et sarve on otsast lõigatud ja tehtud lõikeid, kuid sarv on millegipärast jõudnud esemeks tegemata prügimäele.

Pilt 4. AI 7909:1804 Pressvormi katke, 15. sajandi keskpaik
Valgest savist valmistatud vorme toodeti eelkõige Saksamaal Reini jõe keskjooksu piirkonnas ja Madalmaades Utrechti ümbruses. Nende kasutamise osas on välja käidud palju erinevaid teooriaid. Ühed seostavad neid kristlike pühade tarbeks tehtud kookide vormimisega, teised seovad vahamudelite tegemisega, mida kasutati kirikukelladele kujundite tegemiseks. Viimasel ajal on aga aina enam levinud seisukoht, et vormidega pressiti paberimassist ja kipsist reljeefkujutisi, mis järgnevalt kaeti värviga ning jagati usupühadel rahvale.

Pilt 5. AI 7909:1826 Liivi ordumeister Bernd von der Borch, Tallinna killing (1471–1483)
Keskajal münditi raha maaisanda loal, Tallinnas oli selleks Liivi Ordu. Jahu tänava kaevamistelt on tulnud arvukalt Tallinna münte, kuid nende kõrval ka Tartu ja Novgorodi vääringuid. Ajaliselt hästi määratavate müntide põhjal võib öelda, et suurem osa siit saadud leide pärineb pärast aastast 1483, sest hilisemaid münte pole keskaja kihtide kaevamisel leitud.

Pilt 6. AI 7909:1900 Palverännumärk Bad Wilsnack’ist Põhja-Saksamaal, 15. sajandi lõpp
Kirjalike allikate järgi teame, et tallinlased käisid palverännakuil väga paljudes kohtades, kuid enim olid armastatud Saksamaal asuvad pühakohad. Seda kinnitab ka nüüdseks umbes 30 palverännumärgi suurune kollektsioon nendelt kaevamistelt: märkidest tervelt seitse on toodud palverännult Bad Wilsnacki.

Pilt 7. AI 7909:1900 Siidist täringukott
Enamik Jahu tänava tekstiilileide on villased. Täringute või mängunuppude hoidmiseks mõeldud uhke siiddamastist kotike on nende seas silmatorkavalt erandlik. Koti värv on luitunud, aga kohati on näha, et algselt oli see ilmselt punane. See on kokku õmmeldud neljast siilust ja kanditud paeltega, millele sisse kootud ka kuldseid või hõbedasi brokaatlõngu. Kotikese servast on kaotsi läinud krooknöör.

Pilt 8. AI 7909:1008 Pintsetid, 15. sajandi lõpp
Ka keskaja inimesed hoolitsesid oma kehahügieeni eest: Jahu tänavalt on leitud mitmeid kõrvavaigu eemaldamiseks mõeldud kõrvalusikaid, samuti arvukalt pintsette. Viimaste otstarve ei ole aja jooksul muutunud, neidki kasutati eelkõige tülikate karvade kitkumiseks.

Pilt 9. AI 7909: T15 Sõrmkinnas
Igapäevased sokid ja kindad on sellised rõivaste osad, mida ikonograafias enamasti ei kohta. Arheoloogilised leiud ongi siin sageli ainus infoallikas, saamaks aimu nende väljanägemisest. Jahu tänava kaevamistelt on välja tulnud ka mitu labakinnast, mis on kas ühevärvilised või mille randmeosas on lihtne muster.

Pilt 10. AI 7909:1504 Põrandaplaat, 15. sajandi lõpp, 16. sajandi algus
Seniste ehitusajalooliste ja arheoloogiliste andmete põhjal on keraamilisi põrandaplaate keskaegses Tallinnas kasutatud haruharva. Eelkõige saab neid seostada avalike hoonetega (nt Raekoda) ja kõige jõukamate linnaelanikega ning ilmselt kaeti ka mõnede usuhoonete põrandad selliste põrandatellistega. Jahu tn leidude seas on mõned plaadikatked, kuid lähema konteksti puudumine ei võimalda ütelda, millise hoone põrandaid need plaadid ilustasid.

Pilt 11. AI 7909:1691 Kreeka pähkli koored, keskaeg
Eksootilisi puuvilju söödi hiliskeskaegses Tallinnas pidulikel sündmustel, tegemist oli luksuskaubaga, mida arvestati tüki kaupa, mitte kaaluga. 1513. aastal on Tallinna Suurgildi pidusööminguks varutud näiteks 600 Kreeka pähklit, sarapuupähkleid seevastu u 16 kilogrammi.

Pilt 12. AI 7909:1905 Pitsat, 16. sajandi I pool
Pitsatid olid keskajal kirjakultuuris olulised esemed – kirjad allkirjastati ja suleti peremärgi, vapimärgi või mõne muu kujutisega varustatud pitsatiga, tagamaks nii isiku tuvastamist kui ka kirjasaladust. Keskaegsete pitsatite leidmine ei ole igapäevane, enne Jahu tänava kaevamisi oli vastavaid esemed arheoloogilistel kaevamistel saadud vaid mõned üksikud. Seevastu nendelt uuringutelt on päevavalgele tulnud juba üle paarikümne pitsati.

Pilt 13. AI 7909:13 Kootud müts
Silmuskudumine ei olnud hiliskeskajal ainult kodune tegevus – kudumeid valmistasid ka gildidesse koondunud kutselised käsitöölised. Kootud mütse on mehed Euroopas kandnud vähemalt 14. sajandist. Pildil olevaga sarnaseid peakatteid näeme näiteks Pieter Brueghel vanema maalidel. Jahu tänava mütsileid on algselt olnud punakat tooni.

Pilt 14. AI 7909, Raereni kivikeraamiline salvitops, 15. sajandi lõpp – 16. sajandi algus
Väikeste topside kasutusvaldkond on pakkunud uurijatele palju tõlgendusvõimalusi. Neid on seostatud ravimitega, kuid Skandinaavias on samasuguseid topse sagedasti leitud kirikutest. Selle põhjal oletatakse, et lisaks ravisalvidele võidi väikestes nõudes hoida ka näiteks pühitsetud õli ja vett.

Pilt 15. AI 7909, tinasulamist ristike
Ristike on valmistatud samast materjalist kui arvukad leitud palverännumärgid. Kuna ristil puuduvad selged viited pühakohale, ei saa seda seostada ühegi kindla palverännukohaga. Tegemist võib olla ka individuaalset vagadust sümboliseeriva asjaga, sest ristide kandmise traditsioon ulatub ajaloos tagasi juba varakeskaega.

Pilt 16. AI 7909:1512, Peekrikatke: Lausitzi kivikeraamika Ida-Saksamaalt, 15. sajand
Lausitzi kivikeraamika kujutab endast Kesk- ja Põhja-Euroopa kontekstis kõige kunstipärasemat tarbeeset. Selliseid peekreid kaunistati sissepressitud ornamendiga, mida kõige uhkematel juhtudel täiendati kuldfooliumiga. Varasemal ajal on selliseid leide seostatud eelkõige linnuste ja kloostritega ehk keskaegse ühiskonna kõrgkihiga. Viimase paarikümne aasta uuringud osutavad, et ilmselt võisid samasuguseid nõusid lubada ka jõukamad kaupmehed, ka Jahu tänava leiud võiks seda oletust kinnitada. Tänaseks on Tallinnast teada umbes tosina sellise nõu katkeid, dominiiklaste kloostrist Jaani Seegini.

Pilt 17. AI 7909:1792 Hollandi sgrafitotehnikas taldriku katke, 15. sajandi II pool
Hollandist pärit hiliskeskaegse dekooriga keraamika leidmine Tallinnas on erakordne – siia imporditud tarbekeraamika pärineb eelkõige lõunapoolsest Läänemere ruumist ning spetsiaalne keraamikaeksport Madalmaadest algas alles uusajal. Selline taldrik on esmakordne leid Tallinnas ning võiks viidata sellele, et ese sattus siia kas suveniiri või rändaja isikliku olmeesemena.

Pilt 18. AI 7909:1896, Maarja lapsega, 15. saj II pool, 16. sajandi algus
Valgest savist kujukesi valmistati hiliskeskajal massiliselt ning neid on leitud Ungarist Iirimaani. Eestist on neid seni teada paar Piritalt, kaks Tallinnast, millele lisanduvad 4 uut kujukest Jahu tänavalt. Sõltuvalt motiividest võis figuuride kasutamine olla väga erinev, kuid kõige tavalisemad on mänguasjad ning koduses miljöös usutoiminguteks mõeldud kujud. Ka see, Maarja Kristuslapsega on olnud ilmselt 15. sajandi lõpus populaarse Maarjakultuse tunnismärk.

Pilt 19. AI 7909:1809 Eseme ehisliist, 15. sajandi lõpp
Keskajal kaunistati esemeid sageli luust nikerdustega või luuplaatidega, millele oli peale kujundatud dekoor ja tekst. Pole teada, mille juurde Jahu tänavalt leitud ehisplaat kuulub, samuti jääb vähemalt hetkel lahtiseks fotol kujutatud sõnakatke “morum” tähendus.

Pilt 20. Erineva tegumoega sokid
Pildil on kaks erineva tegumoega sokki, mille kuju vihjab, et need võivad pärineda erineva jalatsimoega perioodidest. Mõlemad on kõvaks ja tihedaks vanutatud ja karvastatud, nii nagu see hiliskeskaja ja varauusaja kudumite puhul tavaks oli. Sellised sokileiud on Eestis esmakordsed.

Pilt 21. AI 7909: T: 176 punasest kalevist rõivaeseme katke
Arheoloogilised tekstiilileiud on tavaliselt hallikad ja pruunikad ning nende esialgset värvust ei ole võimalik silma järgi määrata. Vaid punane säilib nähtavana ka sajandeid maa sees olnud kangajäänustel. Pildil on villane rõivajäänus, millel näha õmblused ja kandmisest viledaks kulunud kohad. Materjal on vanutatud, karvastatud ja šääritud kangas – kalev. Kalev oli keskajal siinkandis importkaup ja nagu muudeski Euroopa linnades üldlevinud rõivamaterjal. Riidetükk on lõigatud servadega – ära kantud rõivaesemest on tehtud veel midagi muud.

Pilt 22. AI 7909:18 Aknaklaas, 15. sajandi lõpp - 16. sajandi algus
Inglikujutisega aknaklaasikatke on ilusaks täienduseks Jahu tänavalt kogutud klaasileidudele. Nagu eelnevad tükid, kuulub seegi fragment ilmselt mõne kiriku või kabeli aknale. Kuna sellise käsitöö järgi ei olnud keskaegses Tallinnas väga suurt vajadust, siis võib oletada, et maalingu tegija oli rändkunstnik, kes peatus siin vaid põgusalt, kuniks aknaklaaside kaunistamine sai lõpetatud.

Pilt 23. AI 7909: T: 13 Pakkekanga tükk
Kaupade veoks pika maa taha kasutati põhiliselt kahte tüüpi pakkimisviise: tünnid ja kaubapallid. Kaubapallide ümbriseks kooti veise- või kitsekarvadest eriti jämedas koes pakkekangaid, mis kaitsesid kaupu niiskuse ja määrdumise eest. Sellistesse kangastesse pakituna transporditi näiteks kuivatatud turska.

YIT on suurim Soome ja oluline Põhja-Euroopa ehitusettevõte. Me arendame ja ehitame kortereid, äripindu ja terveid piirkondi. Lisaks sellele oleme nõudliku infrastruktuuri ehitamise ja teekatte rajamise spetsialistid. Koos klientidega loovad meie 10 000 professionaali senisest funktsionaalsemaid, atraktiivsemaid ja jätkusuutlikumaid linnu ja elukeskkondi. Tegutseme 11 riigis: Soomes, Venemaal, Skandinaavias, Balti riikides, Tšehhis, Slovakkias ja Poolas. Uus YIT sündis, kui enam kui saja-aastased YIT Oy ja Lemminkäinen Oy 2018. aasta 1. veebruaril ühinesid. Meie 2017. aasta pro forma käive oli üle 3,8 miljardi euro. YIT Oy aktsia on noteeritud Helsingi Nasdaq OMX börsil. www.yitgroup.com 
Lisainformatsioon: Kadi Aljas / AS YIT Eesti turunduse spetsialist / 6652100 /kadi.aljas@yit.ee 

Droonikaadrid ja põnevamate esemete pildid pildiallkirjadega alla laadimiseks pressilehttps://bit.ly/2BeMSDa

Sulge