13.06.2019
  • EE Articles

Kestlikkus tuule ja vee jõul

YIT Corporation uudised, 14. 06. 2019.

YIT jaoks esindavad tuule- ja hüdroenergiaprojektid Soomes, Rootsis ja Norras strateegilist äritegevust teel süsinikuneutraalse ringlusmajanduse suunas. Samal ajal aitab YIT linnadel ja riikidel saavutada oma kestliku arengu eesmärke.

Taastuvate allikate kasutamine energiatootmisel on ülemaailmselt tunnustatud trend. Euroopa Liidu riikides mõjutavad seda trendi märkimisväärselt ka Euroopa Liidu taastuvenergia tootmise suurendamise eesmärgid liikmesriikides.

Põhjamaad on taastuvate energiaallikate kasutamise liidrid. 2018. aastal moodustasid taastuvad allikad 47 protsenti Soome kogu energiatoodangust ja ülejäänud 53 protsenti tuli mittetaastuvatest allikatest. Hüdroenergia ja biomass olid kumbki 19 protsendiga suurimad taastuvenergia allikad. Tuuleenergia moodustas 9 protsenti.

Soome valitsus on seadnud eesmärgi suurendada taastuvenergia kasutamist 2020. aastateks tasemele üle 50 protsendi. Kuigi tuuleenergia osakaal on Soomes endiselt väike, on see viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud.

„YIT on juba olnud vundamendi projekteerimise töövõtja umbes 100 tuuleenergiarajatisele üle Soome. See on sisaldanud betoonvundamentide ehitamist tuuleturbiinidele kas maapinnale toetuvale alusele või otse aluskivimisse ankurdatuna,“ ütleb YIT tööstuse, energia ja veevarustuse asepresident Mika Virtanen.

Tuuleenergia – strateegiliselt tähtis äri, mis on turutingimustes kasumlik

Lisaks ehitamisele on YIT aktiivselt ja sõltumatult ka kavandanud Soomes tuuleenergiaprojekte. 2012. aastal alustas YIT tuuleenergia valdkonnas projekti arendamist, mis sisaldas tuuleparkide plaane üle Soome. Tollal toetasid elektri tootmist taastuvatest energiaallikatest taastuvenergia tariifid. Praktikas tähendas see, et tuuleenergia tootjad said müüdud elektri eest subsiidiumi vastavalt turuhinna ja garanteeritud hinna erinevusele. Tuuleenergia tariifisüsteem kaotati 2017. aasta novembris.

„Seitse aastat tagasi rajanesid plaanid taastuvenergia tariifidele. Tuuleenergia iseenesest ei olnud tollastes turutingimustes veel kasumlik. Nüüd näib tuuleenergia valdkonnas ehitamine turutingimustel mõttekas. Projekte saab lõpule viia ilma subsiidiumiteta ja algatada saab ka uute projektide arendamist,“ selgitab Virtanen.

„Tehnoloogiline progress ja suuremad turbiinid on muutnud tuulepargid tootlikumaks ja seetõttu kasumlikumaks,“ lisab ta.

Ettevõtte vastutuse juht Mia Ranta-aho toob välja, et taastuvenergia planeerimine ja ehitusprojektid võimaldavad YIT-l aidata omavalitsustel ja muudel klientidel saavutada oma süsinikuneutraalsuse eesmärke.

„Meie Rohelise Kasvu arenguprogramm taotleb kasvu eriti mittetsüklilise äritegevuse kaudu, mis rakendab ringlusmajanduse põhimõtet, ja taastuvenergia tootmine sobib selle kirjeldusega väga hästi,“ ütleb Ranta-aho.

Rootsi eesmärk on sajaprotsendiline taastuvate energiaallikate kasutamine

Rootsi eesmärk on lõpetada mittetaastuva energia kasutamine täielikult 2040. aastaks. Hüdroenergia moodustab praegu 47 protsenti Rootsi elektritoodangust, tuumaenergia 35 protsenti, tuuleenergia 10 protsenti, biomass 6 protsenti ja jäätmed 2 protsenti.

YIT viib Rootsis ellu nii hüdroenergia- kui ka tuuleenergiaprojekte. Suur osa Rootsi hüdroenergiainfrastruktuurist ehitati 1960. ja 1970. aastatel, mis tähendab, et nüüd on suur nõudlus hooldus- ja parandustööde järele. YIT-l on hüdroelektrijaamade moderniseerimisprojektidega külluslikud kogemused ja üks selline projekt on praegu käimas Fortumi Krångede jaamas.

„Moderniseerimisprojektidega võetakse jaamades kasutusele uus tehnoloogia, suurendatakse nende tootmisvõimsusi ja muudetakse hüdroenergia investorite jaoks kasumlikumaks,“ ütleb infrastruktuuriprojektide segmendi Rootsi operatsioonide eest vastutav vanem asepresident Lars Stendius.

Hüdroenergiainfrastruktuuri moderniseerimise laine langeb kokku jõupingutustega tuuleenergia osakaalu suurendamiseks ja tuumaenergia osakaalu vähendamiseks. Elektri hinnad tõusid 2016. aastal ja huvi tuuleenergia vastu kasvas. Rootsis on praegu varases staadiumis mitu tuuleenergiaprojekti ja YIT eesmärk on neis osaleda.

„Meil on olemas nende projektide jaoks vajalik kompetents ja vajalikud vahendid Rootsi arendamiseks kestlikuma energiatoodangu suunas,“ lisab Stenius.

Voolavate vete maal Norras on tugev usk hüdro- ja tuuleenergiasse

Erinevalt Soomest ja Rootsist ei ole Norra kunagi tuumajaamu ehitanud. 2017. aastal tuli koguni 94 protsenti Norra elektrist hüdroenergiast, 4 protsenti tuuleenergiast ja ainult 2 protsenti muudest energiaallikatest. Kui Soomes on suhteliselt tasane maastik, tekitavad Norra mäed tugevaid veevoole, mis teevad võimalikuks tohutu hulga energia kinnipüüdmise.

YIT-l on praegu Lääne-Norras käimas kaks hüdroenergiaprojekti Løkjelsvatneti järvel ja Jølstra jõel.

Infrastruktuuriprojektide segmendi Norra operatsioonide juhi Stian Andreasseni sõnul on YIT-l võtmetähtsusega kompetentsid kolmes valdkonnas: tunneliehitus, betoonehitus ja tugev projektijuhtimine.

„Me ehitame betoonist tunnelistruktuure mägede sisemusse ja tammialadele, kuhu voolav vesi kogutakse. Tunneli lõpus on hüdroelektrijaam, mis püüab energiat vee voolust,“ selgitab Andreassen.

Lisaks hüdroenergiale on Norras viimasel ajal arutlusteema olnud tuuleenergiavõimsuste kasvatamine. Riigis on potentsiaalsete tuuleenergia ehitusobjektidena kindlaks tehtud 13 piirkonda. Andreassen toob välja, et lisaks sellele, et YIT-le tuleb kasuks tugev hüdroenergiaga seotud kompetents, võib ettevõte leida tuuleenergiaobjektide ehitamisel võimalusi kasutada oma muid kompetentsivaldkondi.

„Nendesse piirkondadesse ei ulatu olemasolevad teed. Enne kui tuuleparke saab ehitada, on vaja teid ja turbiinidele korralikke vundamente,“ ütleb ta.

YIT eesmärk on laiendada oma ekspertoskusi ka praegustest projektidest kaugemale teistesse riikidesse, et toetada nende valitsusi nende püüetes taastuvama elektritoodangu poole.

„Meil on hea meel, et oleme suutnud kindlaks teha ja suurendada oma kompetentse äritegevuses, mis toetab kestlikku arengut. Me tahame mängida oma rolli süsinikuneutraalsele ringlusmajandusele üleminekul Euroopa tasemel,“ võtab Mia Ranta-aho kokku.

2019. aasta 15. juunil tähistatakse ülemaailmset tuule päeva.

Täiendava informatsiooni jaoks võtke ühendust:  Mika Virtanen, Vice President of Industry, Energy and Water Supply unit, YIT Rakennus Oy, tel. +358 (0)50 372 8049, mika.virtanen@yit.fi
Mia Ranta-aho, Head of Corporate Responsibility, YIT Corporation, tel. +358 (0)50 383 9490, mia.ranta-aho@yit.fi
Johanna Savolainen, Communications Manager, YIT Corporation, tel. +358 (0)44 305 4594, johanna.savolainen@yit.fi

YIT on suurim Soome ja oluline Põhja-Euroopa ehitusettevõte. Me arendame ja ehitame kortereid, äripindu ja terveid piirkondi. Lisaks sellele oleme nõudliku infrastruktuuri ehitamise ja teekatte rajamise spetsialistid. Koos klientidega loovad meie 10 000 professionaali senisest funktsionaalsemaid, atraktiivsemaid ja jätkusuutlikumaid linnu ja elukeskkondi. Tegutseme 11 riigis: Soomes, Venemaal, Skandinaavias, Balti riikides, Tšehhis, Slovakkias ja Poolas. Uus YIT sündis, kui enam kui saja-aastased YIT Oy ja Lemminkäinen Oy 2018. aasta 1. veebruaril ühinesid. Meie 2018. aasta pro forma käive oli ligikaudu 3,8 miljardit eurot. YIT Oy aktsia on noteeritud Helsingi Nasdaq OMX   börsil. www.yitgroup.com

Allikas: [ www.yitgroup.com ]

 

Sulge
Sulge