• EE Articles
  • 03.11.2020
  • AS YIT Eesti

YIT Eesti personalijuht Anneli Metsmaker-Neerot: noored on solvunud, kui nad peavad tegema väljamõeldud tööd

Kevadkuudel viis tööandja brändiagentuur Instar EBC läbi tudengite tööootuste ja tööandja maine uuringu, mille tulemused andsid YIT-le kuhjaga põhjust rõõmustamiseks. Selgus, et meie jõuline panustamine organisatsiooni mainekujundusse on toonud kaasa tuntava muutuse – tehnikatudengite hinnangul vääris mulluses uuringus 21. kohale platseerunud YIT tänavu koguni kolmandat kohta 230 tööandja seas.

Personalijuht Anneli Metsmaker-Neerot

Personalijuht Anneli Metsmaker-Neerot

Saavutuse taga on ennekõike YIT personalijuhi Anneli Metsmaker-Neeroti tulemuslik töö selle nimel, et YIT oleks tänaste ja tulevaste tööotsijate silmis nähtav ja usaldusväärne. Anneli usub, et üliõpilaste seas populaarne olemine pole keeruline, aga see nõuab muude sihtrühmadega võrreldes hoopis teisel tasemel aktiivset lähenemist ja tähelepanu.

Anneli sõnul pole vahet, kas tegu on kogenud töötaja või praktikandiga – igal inimesel peab olema võimalik saada YIT-s osa innustavast töökultuurist ja kujundada oma unistuste karjääritee. Kui realistlik on aga uskuda, et neid põhimõtteid on võimalik anda edasi noortele praktikantidele, kes veedavad YIT-ga vaid mõned kuud või lausa üksikud nädalad?


30% tulevikutalentidest jätkab tööteed YIT-s

Anneli on YIT Eestis erinevaid tudengitele suunatud tegevusi koordineerinud ühtekokku juba kaheksa aastat. Tema kirglik suhtumine noortega töötamisse on toonud suurepäraseid tulemusi, mille üle kogu ettevõttes väga uhke võib olla – seda tõestab näiteks asjaolu, et pärast praktikaprogrammi lõppu otsustab ligi 30% tudengitest oma arenguteed YIT-s jätkata.
Tänu YIT selgele ja noorte huvidega haakuvale sõnumistrateegiale ka praktikakandidaatide kvaliteet iga aastaga aina parem. Samuti aitab sellele kaasa fakt, et viimase kahe aasta jooksul on YIT pakkunud praktikakohti oluliselt rohkem kui varem – eelnevatest praktikantidest on saanud justkui brändisaadikud, kes oma positiivset kogemust kursusekaaslaste ja sõprade seas jagavad.

Anneli ise jääb aga tagasihoidlikuks: „Kõrged kohad edetabelites pole meie jaoks kunagi eraldiseisev eesmärk olnud. Meie jaoks on oluline olla praktikantide jaoks olemas ja pakkuda neile parimat võimalikku esimest töökogemust. Edetabeli kõrge koht näitab, et see on õnnestunud ja meie pikaajaline teadlik töö on vilju kandnud,“ sõnas personalijuht.

YIT_objektimeeskond.jpg


Noori veenab siirus

Organisatsioonid, kes soovivad olla edukad, peavad kasutama õigeid tööriistu. Nii ei loodeta ka YIT Eestis vaid suurtele karjäärimessidele – sobivate inimeste leidmiseks kasutatakse personaalsemat lähenemist.

„Kogemus on näidanud, et kõige paremini toimib ikkagi isiklik kontakt, tudengite jaoks on see väga oluline. Näost-näkku rääkides saame ühelt poolt teada, mis on noorte endi ootused praktikale, ja teisalt annab see meile võimaluse kirjeldada, mis neid meie juures ees ootab. See dialoog aitab meil veenduda selles, et meie ettevõtte ja praktikandi eesmärgid sobituvad – see on ülioluline selleks, et kõigile osapooltele jääks meeldejäävalt inspireeriv ja kasulik kogemus,“ sõnas Anneli.

Personalijuht peab äärmiselt vajalikuks, et praktikantidega ei suhtleks ainult tema üksi ning et koolides käiks esinemas ka juhid ja spetsialistid, kes noortega suheldes oma väärtusi peegeldavad.

„Tudengite jaoks on motiveeriv näha ja kuulda inimesi, kellega koos ja kelle juhendamisel nad tööle hakkavad. Praegu on koostöös ülikoolidega korraldatud seminaridel osalenud kaks juhti – üks neist on pikaajalise kogemusega, kes suudab anda suurepärase ülevaate kogu ehitusvaldkonna tegevustest, ning teine on noor juht, kes inspireerib tudengeid, rääkides enda teekonnast ja sellest, kui kiiresti ja kaugele meie ettevõttes asjalikud noored jõuda võivad,“ tõi Anneli välja.

Läbi vahetu dialoogi peegeldub noortele mitte ainult ratsionaalne, vaid ka emotsionaalne osa tööst: See, kuivõrd oma tööst rääkimine inimestel silma särama paneb, on tudengitele parim tõestus sellest, mis tunne meie juhte oma tööd tehes valdab ning milliseid emotsioone mõne projekti valmimine neis tekitab. „Sellest dialoogist saavad innustust nii noored kui ka juhid ise, tajudes selgelt oma töö väärtust,“ kinnitab Anneli.


Iga kontakt peab olema inspireeriv

Pärast seminare toimuvad vestlused praktikast huvitatud tudengitega, kus Anneli uurib, millised on praktikandi taust ja ambitsioon ning suunab neid sellest lähtuvalt õigesse valdkonda. „Püüame arvestada tudengi ootustega ja leida talle parim meeskond, kus tal oleks võimalik saada oma tuleviku tööteed sillutav kogemus,“ sõnab ta.

Kui aga vestluse käigus selgub, et tudengi ootused praktikale ei kattu pakutavate võimalustega, siis sellele vaatamata saab ta Annelilt kaasa praktilised soovitused, mida tulevaste töövestluste tarbeks meeles pidada ja endas arendada. „Kuna paljude noorte jaoks on see esimene töökogemus üldse, on minu südameasi, et igaühele, kes majast välja läheb, jääks siinveedetud ajast südamesse soe tunne,“ põhjendas Anneli.

„Kogu see kogemus, alates esimesest tutvumisest organisatsiooniga kuni lahkumiseni, peab olema inspireeriv. See loob kultuurinägemuse sellest, kuidas kogu YIT-s töötajaid koheldakse,“ sõnas ta.

Lisaks seminaridele on YIT pannud välja Eestis sirguvate ehitusspetsialistide toetuseks õppestipendiumi, toetanud nii insenerivihiku- ja -õpikute väljaandmist kui ka erinevaid ainekonkursse, ning loomulikult loonud atraktiivse vahelehe veebis, kus alates 2019. kevadest on tutvumiseks ka varasemate praktikantide kogemuslood ning võimalused organisatsioonis. Viimane neist on tõestanud end ühe olulisima kanalina – see on kooskõlas ka Instar uuringuga, kust selgub, et töö otsimisel ja tööandja kohta info hankimisel peab 93% vastajatest oluliseks tööandja kodulehel olevat infot.

YIT_praktika.jpg


Noored tahavad teha mõtestatud tööd

Suurim väärtus praktikast tulebki sellest, kui praktikantide ja ettevõtte ootused on ühildatud. „Noored tahavad teha sisulisi ja mõtestatud tegevusi, mille kaudu õppida ja kogemusi omandada. Kui praktikant on ise uudishimulik ja õpihimuline, siis meie roll on teda võimalikult palju kaasata, et ta töö erinevaid tahke näeks ja praktikalt mitmekesise kogemuse võrra rikkamana lahkuks,“ kommenteeris Anneli.

Tema sõnul on noorte jaoks kõige olulisem, et neid koheldaks täieõigusliku meeskonnaliikmena. Sellest juhtmõttest lähtub kogu praktikaprogramm – kõik praktikandid võetakse tööle töölepinguga ning erisusi tudengite ja kogenud töötajate vahel ei tehta, kõik on võrdsed. “Tõestame noortele, et meie koostööpõhimõtted nagu lugupidamine, professionaalsus ja kaasamine ei ole vaid sõnakõlksud, vaid lähtume neist oma igapäevatöös. Anname noortele praktika käigus positiivse töökogemuse, mis aitaks neil teha otsust, millele tulevikus spetsialiseeruda,“ sõnas personalijuht. Paljud neist teevad seda juba vahetult pärast praktika lõppu, jätkates arenguteed YIT-s paralleelselt õpingutega.


Mida toob tulevik?

Konkreetsetest tulevikueesmärkidest rääkides tõdeb Anneli, et kuigi ta teadlikult tabelikohtade nimel vaeva ei näe, siis tunneb kogu meeskond kõrge positsiooni üle suurt uhkust ja soovib edaspidigi endale püstitatud standardeid hoida. “Tegeleme igapäevaselt sellega, et majasiseselt oma inimesi koolitada ja inspireerida edulugude abil veelgi rohkemaid spetsialiste oma kogemusi jagama. Noored eeldavad juhendamist, märkamist ja kaasamist – need ongi kolm peamist märksõna, millega täna juhtide koolitamisel tegeleme,” toob ta välja.

Personalijuht hellitab lootusi, et ehk õnnestub ühel päeval praktikaseminarid veelgi personaalsemaks muuta, tuues need koolikeskkonnast välja YIT enda valdustesse. “Järgmine samm on tuua see suhtlus messiboksist meie majja. Seda on piloteerinud ka meie kolleegid Leedus, kelle tagasiside oli äärmiselt positiivne – oma maja seminaripäeva ei kaasatud mitte ainult juhte, vaid ka erinevaid spetsialiste. Sellest kujunes rikastav kogemus kõigile osapooltele,” jagab Anneli.

Praktika edasiarendamise ideid on tal teisigi: “Uuringust selgus, et kõige enam soovitakse leida erialast tööd Eestis, kuid 40% tudengitest oleks võimalusel tekkides huvitatud ka erialasest kogemusest välismaal. Üks meie tugevusi võrreldes teiste kohalike ehitusmaastiku tegijatega on rahvusvaheisus, ning loodan väga, et ühel päeval õnnestub põimida meie globaalne identiteet meie praktikaprogrammiga ja pakkuda tudengitele noortele spetsialistidele võimalust nö „töövarjutamise“ raames teha tutvust mõne teise YIT-maa spetsialistide tööga, ” sõnab Anneli, kes on ideed oma otsesele juhile tutvustanud.


Uuringust

Tööandja brändiagentuur Instar EBC läbiviidud tööandja maine uuringus osalesid kogemusega töötajad ja õpilased majanduse-, infotehnoloogia, ehituse-, humanitaar-, inseneri-, logistikavaldkonnast ja teistelt kutse-, bakalaureuse, magistri- ja doktoriõppe erialadelt.

Uuring viidi läbi juba 11 korda ning lisaks kõige atraktiivsemate tööandjate väljaselgitamisele oli üks enam kui 6100 vastanuga uuringu eesmärkidest selgitada, mida tänased noored tööandjatelt ootavad. 2020. aastal on tudengite hinnangul kaks kõige olulisemat töökohavalikut mõjutavat tegurit töötajate võrdne ja aus kohtlemine ning organisatsiooni hea sisekliima, mida hinnati 47 eri teguri seast kõige olulisemateks. Võrreldes tänavuse aasta tulemusi eelmiste aastatega, paistab silma, et altruistlikud väärtused nagu võrdsus ja ausus saavad noorte jaoks aasta-aastalt aina olulisemaks ning olulist tähelepanu pööratakse organisatsiooni initsiatiividele keskkonna suunal.