• 17.12.2020
  • AS YIT Eesti

Objektiinsener-praktikant: Kaspar Kaljuvee

Detsembris, kus tähistame mitmeid lõppe – nagu aasta 2020 lõpusirge ja mitmed valmivad objektid siin- ja sealpool Eestit – siis tähistame ühtlasi ka uusi alguseid. Uute tulevikutegijate sündi ehitusmaailmas, esimesi praktilisi kogemusi tööpõllul ja uusi nägusid meie tiimides. Üheks neist on Sõpruse puiestee Lidl-i objektil oma ehituspraktikat lõpetav Kaspar Kaljuvee, kes jagab muljeid oma esimesest praktikakogemusest ehitusvaldkonnas.

Kaspar Kaljuvee
Kaspar Kaljuvee

Saame tuttavaks – kes sa oled ja mis on Sinu YIT-ni jõudmise lugu?

Mina olen Kaspar Kaljuvee, 22-aastane TalTechi ehitusjuhtimise magistrant. Lõpetades teise kursuse, tundsin, et oleks aeg oma teadmised ka praktikas ära proovida ning esitasin oma taotluse mitmesse ehitusettevõttesse. YIT jättis neist kõige professionaalsema mulje ja juba intervjuu jooksul tundsin, et siinne töökeskkond ja inimesed on väga meeldivad. Loomulikult olin juba varem YIT-ga tuttav läbi kursusekaaslaste kogemuste ja olin märganud silte ehitusplatsidel, aga kogu kandideerimisprotsessi jooksul sain viimase kinnituse, et just siia tahaksingi praktikale asuda. Nii alustasingi aprillis 2020 ja minu töökohaks sai Lidl-i objekt Tallinnas, Sõpruse puiesteel.

Räägi palun natuke sellest, millised olid Sinu tööülesanded praktikandina?

Minu objekti puhul meeldis mulle väga, et sain osaleda objektimeeskonna töös alates objekti algusest kuni lõpuni – see on praktikandina harukordne. Lidl-i objektil alustati töödega just veidi enne minu tulekut ning nüüd detsembris on asjad lõpusirgel, seega sain osa kogu tööde tsüklist.

Minu kõige esimeseks ülesandeks sai ehitustööde päeviku täitmine, kuhu sai dokumenteeritud iga päev tehtud tööd ja saabunud materjalid. Hiljem lisandus veel erinevaid dokumentatsioonitöid ja vastutasin üldise platsi korrashoiu ning tööohutuse eest. Suur osa tööst oli ka erinevate alltöövõtjate juhtimine ja juhendamine, mis on väga vastutusrikas: alati tuli mitu korda läbi mõelda, enne kui kellelegi midagi rääkima läksin. Teine huvitav asi selle objekti puhul oli see, et pidime lähtuma väga rangest ehitusjuhendist, mis on Eesti kontekstis väga eripärane – alustades mõõtudega ja lõpetades sellega, et enamus tooteid olid juba tellija poolt ette öeldud. Igatpidi väga huvitav kogemus.

Milliseid oskusi on YIT praktika Sinus arendanud?

Kindlasti kõik, mis seondub praktilise ehituskogemusega, mida koolis paraku saab väga vähe ning suhtlemisoskust ja -julgust on väga palju juurde andnud. Ja seda pean väga oluliseks, et praktika jooksul on mul tekkinud palju selgem ülevaade ja oskus analüüsida Eesti ehitussektoris toimuvat – nähes võõrast objekti oskan kohe täpsemalt vaadata, et mis seal toimub ja kes ehitab, tunnen juba mõningaid legendaarsemaid projektijuhte nimepidi ära.

Lisaks tööpäevadele on sul ka magistriõpingud käsil. Kas koolis ja tööl käimist on keeruline ühildada? Kuidas sellega toime tuled?

Suvel olin täiskohaga ja hiljem võimaldas tunniplaan kooli kõrvalt kolm päeva nädalas tööl käia. Töö juures ollakse kooli osas hästi toetavad ja vastutulelikud ning vajadusel saan alati neid päevi vastavalt koolikoormusele vahetada. Eks tegelikult on niimoodi üsna raske balansseerida – kui ei ole koolis, siis olen tööl ja vastupidi. Aga tulen toime, sest olen praktika jooksul aru saanud, et ehituseriala on minu jaoks õige koht. See ongi minu praktikakogemuse kõige olulisem tulem, et minu senised valikud on saanud kinnitust. Tahan tulevikus kindlasti ehituses jätkata.

Sul on ka üks päris põnev hobi – kiirrulluisutamine. Kas selle jaoks ka aega jätkub?

Ikka jätkub – nii kui ilma on, olen õues rulluisutamas. Talvehooajal käivad ettevalmistused, et suvel olla kiirem ja tugevam. Olen seda nooremas eas teinud peaaegu professionaalsel tasemel ja tegelen siiani.


Milliste oma saavutuste üle oled kõige uhkem?

Olen kõigi oma saavutuste üle rulluisutamises väga uhke, aga üks kõige enam emotsioone tekitanud eduelamusi on kindlasti hõbemedal Tartu rulluisumaratonilt. Sellest võtab igal aasta osa ligi 1500 rulluisutajat, mis teeb sellest Baltikumi ja Põhjamaade suurima rulluisusündmuse. Ka tänavu läks mul päris hästi: tulin kolmandaks, olles üldarvestuses esimene eestlane.

Kas Sinu sportlaskarjäär on sulle ka ehituses kuidagi kasuks tulnud?

Ma ütleksin, et spordi tegemisel üleüldiselt on inimese arengule väga positiivne mõju. Tunnen, et see on andnud mulle oskust olla oma tegemistes järjepidav ja andnud kohusetundlikkust alustatud asjade lõpule viimiseks. Usun, et need isikuomadused tulevad mulle ka ehitusvaldkonnas töötades suureks kasuks.

Tulles tagasi sinu praktika juurde, siis kes on olnud Sinu mentorid ja milline nende õpetustest on Sulle kõige eredamalt meelde jäänud?

Minu mentoriks olid nii projektijuht ja objektijuht, kelle poole sai alati pöörduda, kui mõni mure või küsimus oli. Alguses oli neid küsimusi päris palju, aga lõpuks sain päris hästi asjad käppa. Kogenud juhtidena ei jäänud neil ükski küsimus vastuseta: alates tehnilistest lahendustest kuni minu küsimusteni ehitusturu ja Eesti ehitussektori kohta üldisemalt.

Mis Sulle YIT kui tööandja puhul kõige enam meeldib?

Kogu meeskond oli sõbralik ja võttis mind hästi vastu. Ja nii palju, kui minul selle lühikese aja jooksul kogemust on olnud, siis töökeskkond on väga meeldiv ja on näha, et YIT siiralt hoolib oma töötajatest. Selle üle on kõige parem meel.

Kui saaksid anda mineviku-endale kui alustavale YIT praktikandile ühe nõuande, mis aitaks praktikakogemuse veel paremaks teha, siis mis see oleks?

Julgus küsida on väga oluline. Ilmselt põdesin ka ise alguses, et mingid küsimused on liiga rumalad, aga ütlen ausalt –  rumalaid küsimusi ei ole olemas. Parem ära küsida, et siis hiljem teada. Selleks ju praktika ongi, et võimalikult palju vastuseid saada. Kõik targad ja kogenud inimesed Sinu meeskonnast on ka ise ühel päeval alles alustavad ehitusspetsialistid olnud, seega ei tasu peljata, et nad seepärast Sinusse kuidagi halvasti suhtuksid.